Kahepäevasel kriisiõppusel Sisekaitseakadeemias harjutatakse asutuste vahelist koostööd eskaleeruva kriisi situatsioonis ja fragmenteeritud lahinguruumis.
„Vanglateenistus on oluline riigi siseturvalisuse tagaja. Kriisides suudavad vanglad iseseisvalt tegutseda ja toimepidevuse tagada ning ei osutu riigile täiendavaks koormaks. Lisaks on aga vanglateenistuses hulk inimesi, kes panustavad laiemalt ühiskondlike kriiside lahendamisse, räägib vanglate osakonna karistuse täideviimise talituste juhataja Taavi Siru. „Meie ametnikud osutavad spetsialistidena psühholoogilist ja vaimset tuge ja tagavad politseiga koostöös ametiabi korras avalikus ruumis korra ja julgeoleku,“ lisab Siru.
Kaitseväe Akadeemia õppusel osalemine annab teadmise, millised on erinevad asutuste omapärad, protseduurid, võimekus ja piirangud ja kuidas neid teadmisi ühtlustada, et tagada kriisides kiire ja paindlik reageerimine.
Õppuse Emajõe Kilp esimese faasi eesmärk on harjutada asutuste ülest koostööd olukorras, kus tavaline kriis eskaleerub julgeolekukriisiks ning lõpuks kulmineerub osalise relvakonfliktiga Eesti territooriumil.
Õppuse õppivaks koosseisuks on Kaitseväe Akadeemia 19. keskastmekursuse kuulajad, kes mängivad erinevate asutuste rolle regionaalsel tasandil, ning Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku eriala magistrandid, kes mängivad riiklikul tasandil riigikantselei, ministeeriumite ja teiste asutuste esindajaid.
Tallinna vangla direktor Hannes Liivak on sedapuhku määratud justiitsministeeriumi esindajaks. „Igapäevase töö paremaks korraldamiseks on oluline mõista partnerite töökorraldust ja tegutsemispraktikat. Helikoptervaade justiitsministeeriumi toolilt aitab veelgi paremini vaadata suurt ja laia pilti ning seeläbi vangla kriisiplaane ja koostööpõhimõtteid täiendada,“ räägib Liivak muljetest esimese õppusepäeva lõppedes.