„Arvestades ühiskonna arengut, kus e-teenused ja digivahendid on üha enam kasutatavad, on hädavajalik liikuda digitaalsele asjaajamisele ka vanglas. Muudatused loovad õiguslikud eeldused lahenduste kasutusele võtmiseks. Lisaks e-poele saavad kinnipeetavad olulise uuendusena suhelda lähedastega videokohtumiste teel ning avavanglas laiema ligipääsu internetile, mis aitab kinnipeetavat valmistada ette eluks vabaduses. Ühiskondliku turvalisuse veel suuremaks tagamiseks saavad avavangla kinnipeetavad väljasõidul õiguse kasutada vangla poolt kontrollitavaid mobiiltelefone,“ räägib justiitsminister Kalle Laanet.
Digilahenduste suurendamise tulemusel erineb vanglateenistuse tegevus senisest märgatavalt. Siiani on kinnipeetaval olnud võimalik esitada vaideid, taotlusi ja muid pöördumisi käsikirjas, mille töötlemine on aja- ja ressursimahukas. Muudatusega võimaldatakse esitada pöördumine elektrooniliselt, mis vähendab oluliselt vanglate ja kohtute halduskoormust ja lühendada seeläbi ka menetluse tähtaegasid. Seni on kinnipeetavatel olnud võimalus suhelda lähedastega kirjateel, telefonitsi või vanglas kohtudes, muudatusega lisandub videokohtumiste kasutamise võimalus.
Veel ühe muudatusena lisandub võimalus väljastada avavangla kinnipeetavatele vanglaväliseks kasutamiseks mobiiltelefonid, mille abil saab inimesega vahetult kontakti ja teostada senisest efektiivsemalt asukoha tuvastamist reaalajas. Vanglateenistusel peab olema võimalik kinnipeetavate tegevust kontrollida, mobiiltelefonide kasutuselevõtt suurendab kinnipeetavate vastutust ja ühiskonna turvalisust. Samuti võimaldab telefon kinnipeetaval enesel vanglaga probleemi korral ühendust võtta.
„Laiemad võimalused digioskuste arendamiseks ja toetavate sotsiaalsete suhete hoidmine tagab kinnipeetavate parema toimetuleku ning aitab omandada vajalikke oskuseid, milleta on tänases ühiskonnas keeruline toime tulla. Kriminaalhooldusametnike koostöövõimaluste laiendamine ja infovahetuse lubamine erinevate koostööpartneritega annab kogukondlikul tasandil märksa paremad võimalused õigusrikkujatega tegelemisel,“ nendib vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Kriminaalhooldusvaldkonna võrgustikutöö põhimõtete ja ulatuse suurendamine loob võimaluse teha sisulisemat juhtumipõhist koostööd oluliste osapooltega, nagu kohalikud omavalitsused, politsei- ja piirivalveamet jt. Erinevate asutuste koordineeritud tegutsemine aitab maandada kriminaalse käitumise riske, soodustada taasühiskonnastamist ning lahendada teisi probleeme inimese enda, ohvrite, lähedaste ja teda ümbritseva kogukonna jaoks.
Laanet lisab, et vähem tähtsad ei ole ka need punktid, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse, mis tagab vanglate veelgi suurema turvalisuse ja toetab narkosõltuvusega tegelemist. Samuti kaotatakse eelnõuga vahistatute üldine eraldihoidmise kohustus ja lühendatakse kartserikaristuste maksimaalset kestust. Muudatused toetavad vaimse tervise hoidmist.
Seni oli võimalik isikut keelatud esemete vanglasse toimetamise eest vastutusele võtta üksnes juhul, kui keelatud ese kinnipeetavale üle antakse. Seda ka siis, kui inimene süstemaatiliselt teole suunatud katseid toime paneb. Edaspidi saab inimese juba siis vastutusele võtta kui vanglateenistus konfiskeerib eseme enne kinnipeetavani jõudmist (nt kirjast või pakist). Keelatud eseme vanglasse toimetamine või selle katse on karistatav rahatrahvi või arestiga.
Seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust määravad seaduse sätted kooskõlla rahvusvaheliste standarditega. Edaspidi on kartserikaristuse maksimaalseks järjestikuseks pikkuseks 14 ööpäeva. Praktikas on vanglad piirist juhindunud juba enne muudatuse seadusesse viimist.
Vahistatule on siiani kehtinud ranged piirangud teiste kinnipeetavatega suhtlemisel ja valdava osa päevast veedetakse üksinda kambris. Edaspidi saavad vahistatud, kellel puuduvad kohtu või prokuratuuri poolt määratud piirangud, viibida sarnaselt süüdimõistetutega avatud osakonnas ning osaleda senisest enam vangla poolt pakutavates hõive- ja huvitegevustes.