Vanglateenistuse juht Rait Kuuse tõdes, et ehkki vanglateenistus pole nõus selle osaga süüdistusest, mis näeb põhjuslikku seost Tallinna vanglas toimunud tapmise ja Tallinna vangla ametnike tegevuse vahel, ei kavatse ametkond kohtuotsust edasi kaevata. „Ma ei pea nii moraalses kui majanduslikus mõttes õigeks jätkata vaidlust, mis on kulukas ja koormav nii riigile kui potentsiaalselt ka tapetu lähedastele. Ühtlasi austame lähedaste kaotusvalu ega soovi põhjustada neile täiendavaid emotsionaalseid üleelamisi, mida kohtumenetluse jätkamine enesega paratamatult kaasa tooks,“ sõnas ta.
Kuuse rõhutas, et kõnealune tapmisjuhtum on ainuke sellelaadne intsident Eesti vanglates viimase 15 aasta jooksul. See näitab tema sõnul, et tegu oli erandliku traagilise sündmusega, mitte näitega süsteemi ja protseduurireeglite vildakusest. „Vanglad kasutavad kõiki võimalikke meetmeid, et tagada oma territooriumil maksimaalne turvalisus nii oma ametnike kui ka kinnipeetavate osas. Teadliku ja oskusliku tegutsemisega saavad vanglad riske vähendada, kuid tõsiste käitumisprobleemidega inimese mõtlemist ja tegusid ei ole alati võimalik täpselt ennustada ja ennetada. Kindlasti nõuab riik tapjalt temalt solidaarselt välja mõistetud osa kahjuhüvitisest sisse,“ lisas Kuuse.
Pärast seda traagilist juhtumit viis Justiits- ja Digiministeerium läbi teenistusliku järelevalve. Selle tulemusel leiti mitmeid võimalusi vangla tegevust tõhustada ja Tallinna vangla uuendab oma töökorraldust pidevalt. Vanglateenistus jätkab sihikindlat tööd selle nimel, et vangla püsiks turvalise kohana nii kinnipeetavate kui ka ametnike jaoks.