Kes vastutab võla eest?
Tagasimaksmise kohustus lasub kinnipeetaval endal. Vanglateenistus ei võta rahalisi nõudeid enda kanda ega tasu võlgu kinnipeetava eest. Küll aga on loodud süsteem, mis tagab, et kui kinnipeetava isikuarvele raha laekub, suunatakse osa sellest automaatselt kohustuste täitmiseks. Nii toimub tagasimaksmine järk-järgult, kinnipeetava enda sissetulekust.
Kinnipeetava isikuarvele laekunud summad jaotatakse kolme ossa:
- 50% suunatakse rahaliste nõuete täitmiseks
- 20% hoiustatakse vabanemistoetusena, mis antakse kätte vabanemisel
- 30% jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks
See jaotus kehtib igale laekumisele, olgu selleks töötasu, lähedastelt saadud raha või muu sissetulek.
Miks see oluline on?
- Kannatanu seisukohast tähendab see süsteem, et kahju hüvitamise kohustus ei jää tähelepanuta ega lükku määramatusse tulevikku. Isegi kui hüvitamine toimub väikeste osade kaupa, liigub protsess edasi.
- Kinnipeetava seisukohast on tegemist vastutuse võtmisega. Oma tegude tagajärgedega tegelemine ei alga alles vabanemisel vaid juba vanglakaristuse kandmise ajal. Vangistus ei ole üksnes karistuse kandmine, vaid ka tekitatud kahju heastamine.
- Rahaliste kohustuste täitmisel on ka laiem kasvatuslik eesmärk. Kinnipeetav harjub igapäevase raha planeerimisega: igast laekumisest ei saa kohe kõike kasutada, osa läheb kohustuste katteks ja osa kogutakse tuleviku tarbeks. See on oskus, mis on vabadusse naasmisel hädavajalik. Vabanemistoetusena kogutud 20% annab kinnipeetavale rahalise puhvri, et kindlamalt elu vabaduses sisse seada.