Vangistuse etapid

Vangistus on enamat kui karistuse kandmine. Selle eesmärk on valmistada inimest ette eluks pärast vabanemist ning toetada tema naasmist ühiskonda. Eestis jaguneb vangistus üldiselt kolme etappi: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisperiood. Kõik need etapid on omavahel seotud. Iga järgmine samm aitab valmistuda eluks pärast vanglat.

Saabumine vanglasse

Inimene saabub vanglasse ja alustab karistuse kandmist tavaliselt kinnises vanglas. Esimestel päevadel:

  • kontrollitakse dokumente ja terviseseisundit
  • vaadatakse üle isiklikud asjad, keelatud esemed võetakse hoiule
  • tutvustatakse vangla reegleid, õigusi ja kohustusi ning vangla igapäevakorraldust
  • hinnatakse tema vajadusi ja riske ning avatakse isiklik toimik
  • alustatakse individuaalse täitmiskava koostamist

Selles etapis püüab vangla saada tervikpilti inimese olukorrast -  milline on tema tervis, haridus, tööoskused, suhted lähedastega ja millist tuge ta vajab.

Individuaalse täitmiskava koostamine

  • Vangistuse alguses koostatakse kinnipeetavale individuaalne täitmiskava (ITK) ehk tegevusplaan, mis aitab valmistuda eluks pärast vanglat.
  • Plaan võib sisaldada õppimist, töötamist, sotsiaalprogramme, psühholoogi või sotsiaaltöötaja tuge, suhtlemist lähedastega ning et tevalmistust avavanglasse liikumiseks või ennetähtaegseks vabanemiseks.
  • Tegevusplaani koostavad koos erinevad spetsialistid ning seda vaadatakse vangistuse jooksul regulaarselt üle.

Individuaalne täitmiskava

Karistuse kandmine kinnises vanglas

  • Kinnipeetav täidab ITK plaanis kokku lepitud tegevusi - õpib, töötab, osaleb sotsiaalprogrammides, hoiab sidet lähedastega.
  • Igapäevaelul on kindel päevakava ning  liikumine toimub järelevalve all. 
  • Lähedastega suhtlemine toimub lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, videokohtumiste, kirjavahetuse ja telefonikõnede kaudu.
  • Individuaalne tegevusplaan vaadatakse üldjuhul üle kord aastas ning vajadusel tehakse selles muudatusi.

Vangla igapäevaelu

Avavangla

  • Kui tingimused selleks on täidetud, võib osa vanglakaristusest mööduda ka avavanglas. See tähendab rohkem iseseisvust, vastutust ja järkjärgulist valmistumist eluks väljaspool vanglat.
  • Avavanglas võib kinnipeetav käia väljaspool vanglat tööl või õppimas, kanda isiklikke riideid, ajada oma asju väljaspool vanglat (nt käia arsti juures)  ning valmistuda aktiivselt vabanemiseks ja iseseisvaks toimetulekuks.
  • Ka avavanglas jätkub individuaalse tegevusplaani täitmine ning koostöö vangla spetsialistidega.

Avavanglast lähemalt

Vabanemiseks valmistumine 

Vabanemiseks valmistumine algab juba vangistuse ajal. Eesmärk on, et inimesel oleks pärast vabanemist olemas vajalikud dokumendid, koht kuhu minna ning võimalus jätkata elu võimalikult iseseisvalt ja seaduskuulekalt.

Vabanemine võib toimuda:

  • karistusaja lõpus ehk tähtajaliselt
  • ennetähtaegselt elektroonilise valve alla (ETEV)
  • ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla (TEV)

Ennetähtaegse vabastamise korral jääb inimene pärast vanglast lahkumist kohtu määratud ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Vabanemise teekond

Seotud viited

Vangistuseks valmistumine Vangistusseadus