Mis on avavangla?
Avavangla eesmärk on aidata inimesel harjuda uuesti iseseisva eluga enne vangistuse lõppu.
Avavangla erinevus kinnisest vanglast
- puuduvad tavapärased kinnise vangla kambrid ja range eraldatus
- kinnipeetavad võivad käia väljaspool vanglat tööl või õppimas
- rohkem tuleb ise planeerida oma aega ja kohustusi
- jätkub ettevalmistus vabanemiseks ja tavaellu naasmiseks
Millal ja kuidas saab avavanglasse?
- Avavanglasse paigutamine ei toimu automaatselt. Selle üle otsustab vangla, hinnates muu hulgas kinnipeetava riskitaset, käitumist, ärakandmata karistuse pikkust ning seaduses sätestatud tingimuste täitmist.
- Kui vangla leiab, et avavanglasse paigutamine on põhjendatud, alustatakse menetlust, mille lahendamiseks on aega kuni 26 tööpäeva. Kinnipeetavat teavitatakse otsusest ning küsitakse tema nõusolekut.
- Kinnipeetav võidakse paigutada eraldi avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda.
Avavanglasse saamise eeldused
Avavanglasse paigutamiseks peab kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele:
- riskihindamine võimaldab paigaldada avavanglasse
- kinnipeetaval puudub põgenemisrisk
- kinnipeetava senine käitumine annab aluse arvata, et ta järgib avavangla reegleid ega pane toime uusi õigusrikkumisi
- kinnipeetav ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav ega süüdistatav
Eluaegset vangistust kandval inimesel võib avavanglasse suunamise võimalus avaneda pärast vähemalt 23 aastat tegelikku vangistust.
Milline on elu avavanglas?
Avavanglas jätkub vangistuse kandmine ning kõik vangla reeglid kehtivad edasi.
Samal ajal valmistutakse järjest rohkem iseseisvaks eluks väljaspool vanglat.
Liikumine
Avavanglas on liikumisvabadus suurem kui kinnises vanglas, kuid ka seal kehtivad kindlad reeglid ja päevakava.
- Päevasel ajal võib avavangla territooriumil liikuda lubatud aladel, va teiste kinnipeetavate tubades.
- Avavanglas on võimalik ise süüa valmistada.
- Öörahu ajal tuleb viibida oma toas.
- Kanda võib isiklikke riideid, kuid nende hooldamise ja pesemise eest vastutab kinnipeetav ise.
- Väljaspool vanglat võib liikuda ainult eelnevalt kokku lepitud ja lubatud tegevusteks (nt käia arsti juures, ajada korda oma dokumendid, käia tööl või koolis).
Töötamine
Avavangla eesmärk on toetada kinnipeetava tööle asumist väljaspool vanglat töölepingu alusel. Avavanglas kohapeal rakendatakse kinnipeetavaid vajaduse korral majandustöödel.
- Vanglal on koostööpartnerid ja tööandjad, kelle kohta saab infot avavangla administratsioonilt.
- Kinnipeetav võib sobiva töökoha leida ka ise, kuid vangla peab selle heaks kiitma.
- Tööl käimine toimub kinnitatud töögraafiku ja vangla antud loa alusel. Töötada võib ka õhtuti, öösiti või nädalavahetustel, kui see vastab graafikule ja loas sätestatud tingimustele.
Õppimine
- Avavanglas on võimalik vangla loal õppida väljaspool vanglat sobivas õppeasutuses.
- Kinnipeetav võib jätkata pooleliolevaid õpinguid või kandideerida uude õppeasutusse.
- Õppimine peab olema kooskõlas avavangla reeglite ja kinnitatud päevakavaga.
- Lubatud on osaleda ka Töötukassa kursustel ja koolitustel.
Kokkusaamised lähedastega
Avavanglas pikaajalisi kokkusaamisi ei toimu. Lähedastega kohtumiseks kasutatakse peamiselt lühiajalisi väljasõite. Võimalikud on:
- lühiajalised väljasõidud kuni 21 kalendripäeva aastas
- erakorralised väljasõidud kuni 7 päevaks tõsise perekondliku sündmuse korral
- lühiajalised kokkusaamised vangla territooriumil (ilma eraldusklaasita)
- videokõned
Reeglite rikkumise tagajärjed
Avavanglas eeldatakse, et kinnipeetav suudab suurema iseseisvusega vastutustundlikult toime tulla. Reeglite rikkumisel võivad olla tagajärjed sõltuvalt rikkumise raskusest. Näiteks võidakse:
- teha hoiatus või piirata teatud õigusi, näiteks väljasõite või kokkusaamisi
- tõsisemate rikkumiste korral, näiteks keelatud esemete omamise või loata lahkumise puhul, inimene tagasi kinnisesse vanglasse paigutada
Mida tähendab avavangla lähedastele ja kannatanule?
Avavangla tähendab tavaliselt seda, et inimene liigub rohkem väljaspool vanglat ning valmistub järk-järgult koju ja igapäevaellu naasma. Samas ei tähenda see karistuse lõppemist ega täielikku vabadust. Ka avavanglas:
- inimene kannab endiselt vangistust edasi
- kehtivad talle kindlad reeglid ja piirangud
- toimub järelevalve
- võib rikkumiste korral järgneda tagasi suunamine kinnisesse vanglasse
Avavanglasse paigutamise otsuse tegemisel hindab vangla alati võimalikke riske, inimese senist käitumist ja avalikku turvalisust.
Kannatanul on seaduses ette nähtud juhtudel võimalik taotleda, et teda teavitataks kuriteo toimepanija suhtes tehtud olulisematest otsustest. See võib puudutada näiteks samasse piirkonda väljasõidule lubamist või ennetähtaegse vabastamise menetluse algust.