Kuidas lapsega rääkida

Vanema vangistus on kogu pere jaoks keeruline olukord. Lapsega rääkimine võib tunduda raske, kuid see on väga oluline. Uuringud näitavad, et lapsele on kõige parem rääkida tõde – arvestades tema vanust ja arengutaset. Aus ja rahulik selgitus aitab lapsel olukorda paremini mõista ja sellega toime tulla.

Miks on oluline lapsega rääkida?

  • Kui lapsele ei räägita, kujutab ta ise ette, kus vanem on. Ta võib kujutada ette olukordi, mis on tegelikkusest hullemad – näiteks arvata, et vanemaga on juhtunud midagi väga tõsist või ta on surnud. 
  • Laps kuuleb sageli killukesi vestlustest kodus, teiste laste käest, koolis-lasteaias või meedias.
  • Kui laps ei saa selgitust, jääb ta oma mõtete ja hirmudega üksi.  Saladuste hoidmine on lapsele koormav.
  • Kui hiljem selgub, et talle on valetatud või midagi varjatud, võib see kahjustada usaldust vanemate vastu pikaks ajaks.
Talveriietes väikelaps

Millest alustada

Lapsele ei pea rääkima kuriteo üksikasju. Oluline on anda lihtne ja arusaadav selgitus. Näiteks võib öelda, et vanem on teinud midagi valesti ja peab nüüd selle eest vastutama.

Vestluse juures on oluline, et:

  • laps teab, kus vanem on
  • laps teab, et ta ei ole juhtunus süüdi
  • lapsel on võimalus küsida ja saada vastuseid

Olulisem on selgus ja turvatunne kui detailid.

Mida rääkimisel arvestada?

Väiksemale lapsele piisab lihtsast ja lühikesest selgitusest. Vanem laps võib vajada rohkem selgitusi ja taustainfot. Igas vanuses on oluline, et laps saab küsida ja talle vastatakse ausalt.

Enne rääkimist tasub mõelda, mida laps on juba kuulnud või näinud. Tema arusaamine olukorrast võib olla ebatäpne või puudulik. Rääkimine aitab neid arusaamu korrigeerida ja selgust luua. 

See, kuidas laps olukorda kogeb, sõltub paljuski sellest, mida ta teab ja on kogenud, kuidas ta vangistust mõistab. Erilist tähelepanu vajavad olukorrad, kus:

  • kuritegu on suunatud pereliikme vastu
  • laps on toimunut pealt näinud
  • laps on ise kannatanu
  • juhtum on saanud laialdast meediatähelepanu ja laps on sellest teadlik

Mõne olukorra puhul (nt narkosõltuvus, majanduskuritegu) võib laps tunda põhjendamatut süüd. Näiteks võib laps arvata, et tema soovid või käitumine on kuidagi seotud toimunuga.

On perekondi, kus vangistuses olev vanem ei ole olnud lapse igapäevaelus oluline. Sellisel juhul tuleb kaaluda, millist teavet laps vajab ja kuidas sellest teemast rääkida. Otsus tuleb alati teha lapse huvidest lähtudes.

Laps istub laua taga

Kontakti hoidmine on lapsele oluline

Vanemaga suhtlemine on lapse jaoks oluline. See aitab tal säilitada sidet ja toetab tema identiteedi kujunemist. 

  • Kui suhtlus katkeb pikaks ajaks, võib laps vanglas olevast vanemast kaugeneda.
  • Lahusolek võib tekitada erinevaid hirme ja ebakindlust.
  • Kohtumised ja suhtlemine aitavad lapse arengut toetada.
  • Ka vanglas olev vanem saab ise panustada kontakti hoidmisse, kasutades erinevaid suhtlemisvõimalusi ja taotledes kohtumisi.

Kelle poole pöörduda, kui vanem vajab abi 

Lapse toetamine ja vanema vangistusest rääkimine võib olla keeruline, eriti kui olukord on emotsionaalselt raske ka vanema jaoks. Abi küsimine on normaalne ja vajalik. Abi ja nõu on võimalik saada nii lapse toetamiseks kui ka enda toimetulekuks.

  • Nõu ja tugi lapsega seotud küsimustes, sh keerulised peresituatsioonid.
  • Võimalik arutada, kuidas lapsega rääkida ja kuidas teda toetada.
  • Ööpäevaringselt · tasuta · eesti ja vene keeles

peaasi.ee

Tasuta nõustamine vaimse tervise teemadel. Sobib nii enda kui ka lapsega seotud murede arutamiseks.

  • Võimalus küsida nõu lapse toetamiseks ja oma olukorra mõtestamiseks.
  • Tööpäeviti kl 16–20 · tasuta

Aitab hinnata lapse olukorda ja leida sobivad tugiteenused.

Õpetaja, sotsiaalpedagoog või psühholoog saab last toetada igapäevases keskkonnas.

Annab nõu, kuidas korraldada lapse ja vanema suhtlemist ning toetada last olukorraga toimetulekul.