Miks vanglarent?
Eestis on kinnipeetavate arv viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud. Kui varem oli vanglates üle 4000 inimese, siis 2025. aastaks oli see langenud alla 1600. Seetõttu on osa vanglakohti jäänud kasutuseta. Tartu vanglas on tühjana üle 600 koha. Vangla ülalpidamine on kulukas ka siis, kui kohti ei kasutata. Vanglarent on üks võimalus katta neid kulusid ja hoida vangla töös.
| Tartu vangla kohti | 933 |
| Tühje kohti (2025) | 600+ |
| Lepingu kestus | 5 aastat |
| Rootsi kinnipeetavaid | kuni 600 |
Mõju vanglateenistusele ja piirkonnale
- Tartu vangla säilib koos teenustega – jätkavad nii kinnine vanglaosa kui arestialuste kinnipidamine.
- Vanglasse luuakse juurde kuni 250 töökohta. Uued teenistujad saavad siseturvalisuse eriõppe ja täiendkoolitused (sh inglise keeles).
- Varasemalt koondatud väljaõppinud spetsialistidel on võimalus naasta tööle, mis tugevdab piirkondlikku tööhõivet ja julgeolekuvõimekust.
Mida Tartu vangla sulgemine tähendaks?
- Töö kaotaks umbes 160 inimest.
- Tartu linnas kaoks oluline tööandja.
- Lõuna-Eestis muutuks keerulisemaks politsei, kohtu ja prokuratuuri töö
- Tuleks leida uus lahendus arestimaja teenusele.
- Väheneks Lõuna-Eesti sisejulgeoleku võimekus
Tartu vangla roll
Tartu vangla on oluline osa Eesti vanglasüsteemist ja laiemast julgeolekust. See on piirkondlikult oluline asutus, mille taristu ja personal on väärtuslik ka laiemas julgeoleku kontekstis.
- Tööhõive
Vanglas töötab umbes 160 teenistujat, kes kaotaksid vangla sulgemisel töö. Tegemist on olulise tööandjaga Tartu linnas ja selle ümbruses. - Taristu
Tartu vanglas asub ligi kolmandik kõigist Eesti vanglakohtadest. Hoone ja süsteemid on kaasaegsed ning sobivad kasutamiseks ka eriolukordades. - Julgeolekuvõimekus
Vanglateenistujad on eriõppega spetsialistid, kes panustavad lisaks vanglatööle ka laiapindsesse sisejulgeolekusse.
Vanglarendi sisuline korraldus
Vanglarendilepe sõlmiti Eesti ja Rootsi vahel 2025. aastal ning ratifitseeriti Riigikogus sama aasta novembris.
Eestisse tuuakse täisealised meessoost kinnipeetavad, kes kannavad pikemat karistust peamiselt isikuvastaste või narkokuritegude eest. Eestisse ei paigutata:
- terrorismikuritegude eest karistatuid
- jõugukuritegevusega seotud isikuid
- isikuid, kes kujutavad vanglas kõrgendatud ohtu
- alaealisi ega naisi
Iga kinnipeetava Eestisse paigutamine otsustatakse eraldi ning koostöös Eesti ja Rootsi asutustega.
- Iga kinnipeetava taust kontrollitakse põhjalikult nii Eesti kui Rootsi poolt.
- Taustakontrolli kaasatakse ka teised julgeolekuasutused.
- Eestisse paigutamiseks peavad olema täidetud kindlad kokkulepitud kriteeriumid.
- Kui ilmneb julgeolekurisk või muu välistav asjaolu, kinnipeetavat Eestisse ei tooda.
Kõik välisvangidega seotud kulud kannab Rootsi riik. See hõlmab ka:
- tervishoiuteenuseid
- kohtute ja prokuratuuri lisakoormust
- taustakontrolli ja korralduslikke kulusid
- Tartu vanglas kehtib Eesti õigus.
- Vanglateenistus vastutab vangla igapäevase töö, julgeoleku ja kinnipeetavate kohtlemise eest.
- Rootsi esindajad ei sekku vangla haldustegevusse. Nad osalevad koostöös nõustavas rollis, jälgides kokkulepete täitmist ning toetades sujuvat koostööd.
Vanglarendiga seotud riske hinnatakse ja maandatakse mitmel tasandil.
- Kõik kinnipeetavad läbivad taustakontrolli.
- Kui välistav asjaolu ilmneb hiljem, saadetakse inimene tagasi.
- Kinnipeetavad saabuvad järk-järgult.
- Maksimaalne kinnipeetavate arv on 600 inimest.
- Kinnipeetavatel puudub ligipääs linnale.
- Eestisse tuuakse inimesed, kellel ei ole kohalikke sidemeid.
- Kõik kokkusaamised läbivad kontrolli.
- Videokohtumisi kasutatakse võimalikult palju.
- Eesti ja Rootsi kinnipeetavad ei puutu omavahel kokku.
- Kõik kinnipeetavad viiakse 1 kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
Mis on toimunud?
-
Avaliku arutelu algus
Veebruar 2023
Justiitsminister Lea Danilson-Järg tõstatas Riigikogu valimiste eel vanglarendi võimaluse. -
Teema laiem käsitlemine avalikkuses
August 2024
Rait Kuuse ERR-is: vanglate sulgemist tagasi pöörata on kallis ja ajamahukas. Suurbritannia, Holland ja Rootsi tunnevad huvi. -
Eelnõu kooskõlastus ja leppe allkirjastamine
Juuni 2025
Justiits- ja Digiministeerium saatis vanglarendilepingu eelnõu valitsusele kooskõlastamiseks. Eesti ja Rootsi allkirjastasid lepingu 11. juunil. -
Lepingu ratifitseerimine
Juuni 2026
Eesti ja Rootsi parlamendid ratifitseerisid lepingu. -
Esimeste kinnipeetavate saabumine
August 2026
Esimesed Rootsi kinnipeetavad saabuvad Tartu vanglasse 2026. aasta augustis.