Vahetu ohu korral helista 112
- Kui keegi ähvardab, käitub vägivaldselt või tekib vahetu oht sulle, lähedasele või varale, helista kohe hädaabinumbril 112. Ära jää ootama - ohuolukorras on politsei kiireim abi.
- Kui vahetut ohtu ei ole, kuid rikutakse lähenemis- või suhtluskeeldu, pöördu samuti politsei poole. Enda kaitsmiseks on oluline, et politsei saaks rikkumise fikseerida ja olukorda hinnata.
- Juhtunust tasub teada anda ka vanglateenistusele või kriminaalhooldusametnikule. Pöördumine aitab olukorda hinnata ja vajadusel sekkuda.
Millal tasub teada anda?
Kui kinnipeetav (nii vanglas viibides või väljasõidul olles) või kriminaalhooldusel olev inimene käitub härivalt või rikub talle seatud tingimusi. Näiteks:
- ähvardab või hirmutab,
- tülitab korduvalt telefoni või sõnumite teel,
- käitub agressiivselt või vägivaldselt,
- rikub lähenemis- või suhtluskeeldu või muid kohtu määratud piiranguid,
- rikub kriminaalhoolduse tingimusi.
Kas pöörduja peab kartma?
- Inimesed võivad muretseda, et pöördumine ja kaebuse esitamine toob kaasa ebameeldivaid tagajärgi või kättemaksu. Seetõttu käsitletakse pöördumisi võimalikult konfidentsiaalselt ning kaebuse esitaja andmeid kasutatakse ainult menetlemiseks vajalikus ulatuses.
- Kui inimene tunneb, et tema või lähedaste turvalisus võib olla ohus, tasub sellest pöördumise tegemisel kindlasti teada anda. See aitab olukorda paremini hinnata ja vajadusel rakendada sobivaid meetmeid.
Kuhu pöörduda?
Kaebusega tuleb pöörduda vangla või kriminaalhoolduse poole.
- Kui on teada, millises vanglas inimene viibib, tuleb pöörduda selle vangla poole. Sama kehtib ka siis, kui mure puudutab lühiajalisel väljasõidul viibivat kinnipeetavat.
- Kui tegemist on kriminaalhooldusalusega, tuleb pöörduda kriminaalhoolduse poole.
- Kui ei ole teada, millises vanglas või kriminaalhooldusüksuses inimene karistust kannab, võib pöörduda ükskõik millise vangla või kriminaalhooldusüksuse poole. Pöördumine edastatakse õigele asutusele või üksusele.
Mida pöördumises kirjeldada?
Mida täpsem on info, seda kiiremini saab olukorda hinnata ja vajadusel sekkuda. Võimalusel tasub lisada:
- mis juhtus ja millal see toimus;
- kes oli juhtumiga seotud (tülitaja nimi jm teadaolev info);
- kus inimene karistust kannab, kui see on teada;
- kuidas juhtum kaebuse esitajat puudutab;
- kontaktandmed, et vajadusel saaks täiendavat infot küsida.
Kui olukord teeb muret, aga ohtu ei ole
Mõnikord ei ole tegu ähvarduse ega vahetu ohuga, vaid murega, et inimene ei pea kokkulepetest kinni või on raskustes. Ka siis ei pea üksi jääma.
Kui inimene on kriminaalhoolduse all, on kriminaalhooldusametnik peamine kontaktisik. Temaga tasub ühendust võtta, kui näiteks:
- tekivad probleemid alkoholi või narkootikumidega,
- inimene rikub korduvalt kokkuleppeid,
- tekivad võlad või muud tõsised probleemid,
- lähedane või kannatanu tunneb end olukorras üksi või ülekoormatuna.
Varajane sekkumine aitab enamasti rohkem kui hiline reageerimine.
