Lapsevanema vangistus

Vanema vangistus mõjutab kogu perekonda. Lapse jaoks võib see olla segadusttekitav, hirmutav ja kurb korraga. Kõik need tunded on täiesti loomulikud. Ja kõige olulisem – laps ei ole selles üksi. Materjalide koostamisel on kasutatud Soome Kriminaalihuollon tukisäätiö ja Terveyden ja hyvinvoinnin laitos (KRITS) materjale. Kohandatud koostöös MTÜ-ga Lastekaitse Liit.

Mida laps võib tunda

Kui vanem või lähedane on vanglas, võib laps tunda väga erinevaid tundeid - sageli mitut korraga. Kõik need tunded on normaalsed. Ükski neist tunnetest ei ole vale. Ja ükski neist ei ole lapse süü.

  • Mure: laps muretseb nii vanglas oleva vanema kui ka kodus oleva vanema pärast
  • Häbi: laps kardab, mida sõbrad ütlevad, kui nad sellest teada saavad
  • Viha: vanema vastu või nende vastu, kes ta ära viisid
  • Hämmeldus: on raske mõista, mis juhtus ja mis edasi saab
  • Hirm: laps ei julge küsida ega rääkida, võib tekkida hirm ka enda pärast
  • Kergendus: mõnikord võib olla ka kergem tunne, eriti kui kodus oli varem probleeme (nt alkoholi, narkootikumide või vägivalla tõttu)
  • Süü: lapsele võib tunduda, et ta on ise kuidagi süüdi või põhjustas vanema teo - see ei ole kunagi tõsi
  • Ängistus: kui lapsel on keelatud rääkida, ta ei julge rääkida või tunneb, et peab seda saladuses hoidma
  • Igatsus: vanem on eemal ja laps igatseb teda

Lapsed küsivad

Ei ole. Täiskasvanu teod, otsused ja probleemid ei ole kunagi lapse ega noore süü.

Saad küll. Vanglas oleva vanemaga saab tavaliselt suhelda telefoni, kirjade või videokohtumiste kaudu. Täiskasvanud aitavad sind selle korraldamisel.

Sa ei pea sõpradele rääkima rohkem, kui ise soovid. Kui sa ei tea, mida öelda, võib mõni usaldusväärne täiskasvanu aidata sul selle läbi mõelda.
 

Ei pruugi teada. Mõnikord võib olla hea, kui ta teab – siis saab ta sind paremini mõista ja toetada.

Ei pea. Kohtumine peab olema sinu jaoks hea ja turvaline. Sinu arvamus on oluline.

Võid küll. Inimestes on nii head kui halvad küljed. Tunded võivad olla erinevad ja see on normaalne.

See sõltub vanglast. Seda saab enne külastust täpsemalt üle küsida.

Lapse õigused

  • Lapsel on õigus hoida vanglas oleva vanemaga sidet, kui see on lapse jaoks hea ja turvaline. Samal ajal on lapsel ka õigus kohtumisest või suhtlemisest loobuda, kui ta seda ei soovi.
  • Laps võib suhelda nii oma vanema kui ka kasu- või võõrasvanemaga. Kohtumisi või suhtlemist piiratakse vaid erandjuhtudel — näiteks siis, kui see ei ole lapse huvides või võib last kahjustada.
  • Seadused ja vanglateenistus toetavad pere sidemete säilimist ning kõik lapsega seotud otsused lähtuvad tema heaolust ja huvidest.

Kuidas olukord võib last mõjutada

  • Kui vanem on vanglas, võib muutuda pere igapäevaelu. Vahel muutub ka rahaline olukord või vastutuse jaotus kodus.
  • Lapse mured võivad jääda märkamatuks. Mõnikord püüab laps ise rohkem vastutada või kõigega toime tulla. See võib väljenduda ka koolis — keskendumine võib olla raskem, tuju kõikuda või käitumine muutuda.
  • See ei tähenda, et lapsega on midagi valesti. See tähendab, et laps vajab tuge.

Kuidas saab kool last aidata

  • Kui kool teab lapse olukorrast, on tal võimalik pakkuda rohkem tuge ja mõistmist. Lapsele võib olla suureks abiks turvaline täiskasvanu, kellega rääkida, näiteks koolipsühholoog või kooliõde. Sama oluline on rahulik kuulamine, hinnanguteta mõistmine ning julgustamine oma tunnetest rääkima.
  • Lapsele aitab palju kaasa ka tunne, et ta on hoitud ja aktsepteeritud ning et juhtunus ei ole tema süü. Kui keeruline olukord mõjutab keskendumist või koolis käimist, saab kool pakkuda paindlikkust ja tuge õppimisel. Vajadusel oskab kool anda infot ka lisatoe võimaluste kohta.
  • Kui lapse mured süvenevad, võib kool kaasata lastekaitsetöötaja või teisi spetsialiste, et laps ei jääks oma olukorraga üksi.

Vajad abi? 

Laps ei pea oma murega üksinda jääma.  On olemas spetsialistid ja nõuandeliinid, kust saab rääkida oma muredest, küsida nõu ja saada tuge – tasuta ja konfidentsiaalselt.
 

  • Räägi oma murest – ükskõik, mis sind vaevab.
  • Lasteabi kuulab ja aitab sind alati, ka siis, kui sa ei tea, kelle poole pöörduda.
  • Ööpäevaringselt · tasuta · eesti ja vene keeles

lasteabi.ee

  • Saad kirjutada oma murest ja rääkida nõustajaga chatis.
  • Ööpäevaringselt · tasuta

peaasi.ee/peahea

  • Võimalus rääkida psühholoogiga, kui mure on suurem või kestab pikemalt.
  • 12–26-aastastele, tasuta
  • Kui on väga raske, tunned end kurvana või üksikuna.
  • Keegi kuulab sind rahulikult ära.
  • Iga päev kl 19–07 · tasuta
  • Kui on vaja abi koolis või kodus, saab rääkida oma tunnetest ja olukorrast psühholoogiga.
  • Tööpäeviti kl 16–20 · tasuta
  • Kui  oled ohus või vajad kohe abi.
  • Ööpäevaringselt · tasuta