Kuidas protsess toimib?
- Riskihindamine
Vanglasse saabumisel hinnatakse, millised tegurid on seotud õigusrikkumisega ja kui tõenäoliselt võib uus kuritegu aset leida. - Individuaalne täitmiskava (ITK)
Riskihindamise põhjal koostatakse individuaalne täitmiskava, milles määratakse konkreetsed tegevused ja eesmärgid (nt õppimine, töötamine ja osalemine sotsiaalprogrammides, samuti võimalikud tähtaajad avavanglasse liikumiseks või ennetähtaegseks vabanemiseks). - Sekkumised ja tegevused
Individuaalse täitmiskava eesmärkide saavutamiseks lepitakse koostöös süüdimõistetu ja spetsialistidega kokku tegevused, mis toetavad muutusi ja valmistavad ette eluks pärast vabanemist. Need võivad hõlmata näiteks õppimist, töötamist, psühholoogilist nõustamist, sotsiaalprogramme või muid toetavaid tegevusi.
Riskihindamine
Riskihindamise eesmärk on mõista, mis viis õigusrikkumiseni ja millised tegurid võivad mõjutada inimese edasist käitumist. See ei ole karistus ega hinnang inimese väärtusele. Riskihindamine aitab leida tegevused ja toe, mis võiksid aidata uusi õigusrikkumisi vältida.
Mida hinnatakse?
- Varasemat käitumist ja elukäiku
- Toimetulekut ja suhteid
- Sõltuvusi või muid riskitegureid
- Käitumist vangistuse ajal
- Võimalikku ohtu teistele inimestele
Hindamist viib läbi inspektor-kontaktisik, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste, näiteks psühholooge ja meditsiinitöötajaid.
Kellele riskihindamine koostatakse?
- Riskihindamine tehakse üldjuhul süüdimõistetutele, kelle karistus on pikem kui üks aasta.
- Hindamist uuendatakse karistuse kandmise jooksul ning seda arvestatakse ka ennetähtaegse vabanemise otsuste tegemisel.
- Lühema karistuse puhul hindamist ei toimu, kuid kinnipeetaval võib siiski olla võimalus osaleda õppimises või sotsiaalprogrammides.
Individuaalne täitmiskava (ITK)
Vangistuse alguses koostatakse kinnipeetavale individuaalne täitmiskava (ITK) ehk tegevusplaan kogu karistusajaks.
Selles kavandatud tegevused aitavad vähendada uute õigusrikkumiste riski, arendada oskusi, parandada igapäevast toimetulekut ning valmistuda eluks pärast vanglast vabanemist.
ITKs tuuakse välja ka võimalikud tähtajad avavanglasse liikumiseks ja ennetähtaegseks vabanemiseks. Nendeks valmistumiseks kavandatakse tegevused, mis toetavad liikumist avavanglasse ja valmistavad ette ennetähtaegseks vabanemiseks.
Mida ITK võib sisaldada?
- õppimist ja hariduse omandamist
- töötamist ja tööoskuste arendamist
- sõltuvusravi, sotsiaalprogramme
- psühholoogi, sotsiaaltöötaja või teiste spetsialistide tuge
- suhtlemist lähedastega
- ettevalmistust avavanglasse liikumiseks
- võimalikke tähtaegu ennetähtaegseks vabanemiseks
- muid tegevusi, mis toetavad muutust ja ühiskonda naasmist
Plaani koostab kontaktisik, kaasates seejuures inimest ennast ja vajaduse korral teisi spetsialiste, näiteks psühholooge ja meditsiinitöötajaid.
Sotsiaalprogrammid
- Sotsiaalprogrammid on tõenduspõhised sekkumised, mille eesmärk on vähendada uute õigusrikkumiste riski ning toetada kinnipeetava ettevalmistust õiguskuulekaks eluks pärast vabanemist.
- Programmis osalemine aitab kujundada õiguskuulekat elu toetavaid hoiakuid, arendada toimetulekuoskusi ning muuta õigusrikkumisi soodustavaid mõtlemis- ja käitumismustreid. Käsitletakse näiteks emotsioonide juhtimist, probleemilahendust, suhtlemisoskusi, sõltuvuskäitumist, vägivalla ennetamist ja lähisuhteid.
- Programmi sobivus hinnatakse individuaalselt riskihindamise ja kinnipeetava vajaduste põhjal. Programmides osalemine on üldiselt vabatahtlik ning eeldab osaleja valmisolekut muutustega tegeleda.
- Programmid toimuvad gruppides või individuaalselt ning nende kestvus ja ülesehitus sõltuvad programmi eesmärgist.
Mida programmid aitavad arendada?
- enesekontrolli ja emotsioonide juhtimist
- suhtlemis-, probleemilahendus- ja toimetulekuoskusi
- õiguskuulekat elu toetavaid hoiakuid ja vastutustunnet
- turvalisi lähisuhteid ja vanemlusoskusi
- sõltuvusest taastumist ja tagasilanguse ennetamist
- vastutustundlikku liikluskäitumist