Mis on kriminaalhooldus?

Kriminaalhoolduse eesmärk on soodustada läbi toe ja järelevalve kriminaalhooldusele määratud inimeste karistuste ja kohustuste täitmist, uute kuritegude ennetamist, tekitatud kahjude heastamist ning aidata süüdimõistetutel ühiskonnas iseseisvalt toime tulla. Kriminaalhoolduse perioodi vältel elab kriminaalhooldusalune vabaduses, kuid on kohustatud täitma talle määratud nõudeid ja kohustusi ning tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga.

Kriminaalhooldus ühendab järelvalve ja toetuse

  • Kriminaalhoolduse ajal elab inimene ühiskonnas, mitte vanglas, ning saab käia tööl ja koolis ning elada pereelu.
  • Tal tuleb järgida kohtu määratud tingimusi ning hoida regulaarset kontakti kriminaalhooldusametnikuga.
  • Kriminaalhooldusametnik aitab, juhendab ja kontrollib tingimuste täitmist. Vajadusel on võimalik kasutada erinevaid tugi- ja nõustamisteenuseid.
  • Kriminaalhoolduse eesmärk on aidata inimesel tulla toime igapäevaeluga nii, et uusi õigusrikkumisi ei tekiks, ning seeläbi muuta ühiskond turvalisemaks.

Järelevalve

Kriminaalhooldusametnik kontrollib, et inimene täidaks talle määratud kohustusi. Näiteks: 

  • regulaarsed kohtumised kriminaalhooldusametnikuga
  • alkoholi- ja narkotestid
  • elukoha kontroll
  • liikumispiirangute kontroll

Toetus

Kriminaalhooldusametnik aitab lahendada igapäevaelulisi küsimusi. Näiteks suunamist:

  • nõustamisele või ravile
  • tugigruppidesse ja -programmidesse
  • haridust või töö leidmist toetavatele teenustele
  • abi elukoha korraldamisel

Millal inimene kriminaalhooldusele saab?

Iga inimese tingimused kriminaalhooldusele võivad olla erinevad. Näiteks kohaldatakse seda siis, kui:

  • vangistus on (osaliselt) asendatud kriminaalhooldusega; 
  • inimene on vanglast ennetähtaegselt vabastatud allutamisega kriminaalhooldusele elektroonilise valvega (ETEV) või ilma (TEV);
  • vangistus on asendatud üldkasuliku tööga; 
  • vangistus on asendatud sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksraviga; 
  • karistuse ärakandmise järel on kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli; 
  • alaealine või täiskasvanu on kriminaalhooldusele suunatud.

Mida kriminaalhoolduse ajal teha tuleb?

Kriminaalhoolduse ajal hinnatakse inimese olukorda, vajadusi, tugevusi ja riske. Kriminaalhooldusametnik koostab koostöös inimesega riskihindamise, mida kriminaalhoolduse ajal muudetakse.

Selle põhjal koostatakse koostöös kriminaalhooldusalusega hoolduskava (ehk tegevusplaan), mis aitab vähendada uute süütegude riski ning toetab toimetulekut vabaduses.

Hoolduskava võib sisaldada näiteks: erinevate planeeritavate vestluste teemasid, sotsiaalprogrammides osalemist, töötamist või õppimist, ravi või nõustamist ning muid individuaalseid tegevusi.

Riskihindamine ja hoolduskava
 

Kriminaalhoolduse ajal tuleb regulaarselt kohtuda kriminaalhooldusametnikuga. Kohtumiste sagedus sõltub inimese olukorrast, riskihindamisest ja hoolduskavast. Kohtumistel:

  • vaadatakse üle kokkulepete täitmine;
  • arutatakse tekkinud probleeme;
  • hinnatakse edasisi vajadusi;
  • lepitakse kokku järgmised sammud.

Kriminaalhooldusametnik on inimene, kelle poole saab pöörduda nii küsimuste kui ka murede korral.

  • Kriminaalhoolduse ajal peab inimesel olema püsiv elukoht, kus ta tegelikult elab.
  • Elukoha leidmise eest vastutab inimene ise, kuid vajadusel saab abi kohaliku omavalitsuse või teiste tugiteenuste kaudu.
  • Enne elukoha muutmist tuleb saada kriminaalhooldusametniku luba. Kriminaalhooldusametniku eelnev luba on vajalik ka siis, kui inimene soovib Eestis viibida oma elukohast eemal kauem kui 15 päeva.

  • Töö aitab taastada harjumust võtta vastutust, pidada kinni kokkulepetest ja teenida iseseisvalt sissetulekut.
  • Mõnel juhul võib töötamine olla osa hoolduskavast.
  • Vajadusel aitab kriminaalhooldusametnik leida töö otsimiseks sobivaid teenuseid või suunata Töötukassa võimaluste juurde. 
  • Vanglas sõlmitud töölepingud lõpevad vabanemisel ning tööelu jätkub väljaspool vanglat tavapärastel tingimustel.
  • Töökoha vahetamisest tuleb kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitada ning saada selleks tema luba.
  • Kui inimene alustas õpinguid vanglas, võib haridustee jätkumine pärast vabanemist olla võimalik, kui õppeasutus seda võimaldab. 
  • Muudel juhtudel tuleb õppimise jätkamiseks uuesti kooli või õppeprogrammidesse kandideerida.
  • Põhi- ja keskhariduse omandamist saab üldjuhul jätkata mõnes teises koolis.
  • Kutseõpingute jätkamine sõltub sellest, kas sama eriala õpet pakub mõni teine õppeasutus.
  • Õppimiskoha vahetamisest tuleb kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitada ning saada selleks tema luba.

Paljudele inimestele määratakse osalemine sotsiaalprogrammides, ravil või nõustamisel. Need aitavad tegeleda probleemidega, mis võisid viia õigusrikkumiseni, näiteks:

  • sõltuvusprobleemid;
  • impulsiivne käitumine;
  • suhtlemisraskused;
  • puudulikud toimetulekuoskused.
  • Kui inimesele on määratud kohustus hoiduda alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest, kontrollitakse sellest kinnipidamist regulaarsete testidega.
  • Sõltuvusprobleemide korral võib kriminaalhooldus hõlmata ka ravi või nõustamist.
  • Kui inimesele kohaldatakse elektroonilist valvet, jälgitakse elektroonilise seadme abil tema liikumist või ajakavast kinnipidamist.
  • Elektroonilise valve ajal tuleb järgida ajakava, mis koostatakse koostöös kriminaalhooldusametnikuga.
  • Ajakava sisaldab teavet selle kohta, millal ja kuhu on inimesel lubatud liikuda, näiteks tööle, kooli või muude tegevuste juurde.

Elektrooniline valve

Arvuti laual

Kriminaalhooldusportaal

  • Veebikeskkond, mis toetab kriminaalhooldusalust kriminaalhoolduse läbimisel.
  • Näiteks võib portaalis olla nähtav üldkasuliku töö arvestus, elektroonilise valve ajakava, hoolduskava või muu kriminaalhooldusega seotud teave.
  • Portaali kaudu saab: olla kursis kriminaalhooldusega seotud infoga,
    hallata oma kohustusi, tutvuda dokumentidega, vaadata oma õigusi ja kohustusi ning näha koostatud ajakavasid (näiteks elektroonilise valve või üldkasuliku töö graafikut), tulevaste kohtumiste aegu ning kriminaalhooldusametniku või teda asendava ametniku kontaktandmeid.
  • Kriminaalhooldusportaali eesmärk on muuta suhtlus ja asjaajamine kõigi osapoolte jaoks lihtsamaks. 
  • Portaali arendatakse edasi ning tulevikus lisanduvad täiendavad võimalused.

Sisene kriminaalhooldusportaali

Mis juhtub kokkulepete rikkumisel?

  • Elus võib ette tulla olukordi, kus kokkulepetest kinnipidamine muutub keeruliseks. Oluline on sellest võimalikult kiiresti kriminaalhooldusametnikule teada anda. 
  • Kergemate rikkumiste korral võib järgneda täiendav nõustamine, sagedasemad kohtumised või muud toetavad meetmed.
  • Tõsisemate või korduvate rikkumiste korral võib kohus lisada uusi kohustusi, pikendada katseaega või saata inimese karistust vanglas edasi kandma.
Naine räägib telefoniga talvisel tänaval

Lähedasele

Kriminaalhooldus puudutab sageli kogu perekonda. Lähedased saavad aidata:

  • pakkudes stabiilset elukohta;
  • toetades töötamist või õppimist;
  • julgustades osalema programmis või ravil;
  • aidates hoida igapäevaelus korda ja rutiini.

Toetavad suhted on üks olulisemaid tegureid, mis aitavad inimesel kriminaalhoolduse edukalt läbida.

Kriminaalhooldusaluse lähedastele