Riskihindamine
Riskihindamise eesmärk on selgitada välja, millised tegurid võivad mõjutada inimese edasist käitumist ja toimetulekut. See ei ole karistus ega hinnang inimese väärtusele – riskihindamine aitab leida sobivad tegevused ja toe, mis aitavad vältida uusi õigusrikkumisi.
Mida hinnatakse?
Riskihindamisel vaadatakse muu hulgas:
- varasemat käitumist ja elukäiku;
- toimetulekut ning suhteid lähedastega;
- sõltuvusi ja teisi riskitegureid;
- käitumist karistuse kandmise ajal;
- võimalikku ohtu teistele inimestele.
Kuidas hindamist kasutatakse?
- Riskihindamise tulemus on aluseks hoolduskava koostamisele ning seda vaadatakse katseaja jooksul regulaarselt üle. Vajadusel hinnangut uuendatakse.
- Riskihindamist võidakse arvestada ka kohtumenetluses, näiteks katseaja tingimuste muutmise või muude kriminaalhooldust puudutavate otsuste tegemisel.
Hoolduskava
- Hoolduskava on isiklik plaan, mille kriminaalhooldusametnik koostab koostöös inimesega.
- Selles lepitakse kokku tegevused, mis aitavad vähendada õigusrikkumise riski ja toetavad iseseisvat toimetulekut.
- Hoolduskava võib sisaldada näiteks: erinevate planeeritavate vestluste teemasid, sotsiaalprogrammi osalemist, töötamist või õppimist, ravi või nõustamist, muid individuaalseid tegevusi.
- Hoolduskava täitmine on oluline, sest see mõjutab katseaja kulgu ja kriminaalhooldust puudutavaid edaspidiseid otsuseid.
- Hoolduskava muudetakse kriminaalhoolduse jooksul.
Sama põhimõte, erinev nimi
Vanglas nimetatakse sellist tegevusplaani individuaalseks täitmiskavaks (ITK), kriminaalhoolduses hoolduskavaks. Mõlema eesmärk on sama - riskihindamise põhjal leppida kokku tegevused, mis aitavad inimesel liikuda seaduskuuleka elu suunas. Kava vaadatakse regulaarselt üle ja vajadusel muudetakse.