Pöördumine vangla poole
Küsimuste, soovide ja selgituste korral tuleb enamasti pöörduda kõigepealt vangla poole, sest vanglal on olukorrast kõige parem ülevaade ning võimalus probleemidele kõige kiiremini reageerida. Vangla saab
- anda selgitusi õiguste ja kohustuste kohta,
- aidata olme- ja tervisemurede lahendamisel ning
- kontrollida juhtumeid ja vajadusel olukorda parandada.
Kui vangla vastus ei ole piisav või tekib kahtlus, et kinnipeetava õigusi on rikutud, on võimalik pöörduda edasi.
Küsimused vangla töö ja oma õiguste kohta
- Kui ei ole arusaadav mõni reegel või kord (nt kui palju tuleb TV kasutamise eest maksta)
- Kui kinnipeetav soovib teada, kuidas midagi taotleda (nt millal ja kuidas saab kokkusaamist taotleda)
- Kui vajatakse selgitust vangla tegevuse või otsuse kohta (nt miks taotlus tagasi lükati)
Vanglale tuleb esitada kirjalik pöördumine. Vastus antakse tavaliselt 15 kalendripäeva jooksul ning vajadusel selgitatakse olukorda täpsemalt.
Soov midagi taotleda
Mõne võimaluse kasutamiseks või loa saamiseks tuleb vanglale esitada kirjalik taotlus. Näiteks juhul, kui soovitakse:
- luba elektriseadme kasutamiseks kambris,
- luba lühiajaliseks väljasõiduks,
- luba kokkusaamiseks,
- taotleda mõnda muud õigust või toimingut.
Esitatud taotlus vaadatakse läbi ning sellele antakse vastus. Vastus võib olla positiivne või negatiivne. Mõnel juhul jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seadus ei võimalda sellist taotlust esitada (näiteks ei saa taotleda kinnipeetava ümberpaigutamist).
Soov juhtida tähelepanu probleemile
- Kui vangla tingimused ei ole sobivad
- Kui ametniku käitumine tekitab küsimusi
- Kui on märgatud olukorda, mis vajab parandamist
Sellest saab kirjalikult teada anda vanglale või pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole, lisades kindlasti ka vangla vastuse. Pöördumist kontrollitakse ning põhjendatud vastus antakse üldjuhul 15 kalendripäeva jooksul. Oluline on teada, et ministeeriumi vastus annab selgituse, kuid ei ole otsuse vaidlustamise viis. Kui soovitakse otsust vaidlustada, tuleb esitada vaie.
Vangla otsuse vaidlustamine
Kui kinnipeetav leiab, et vangla tehtud otsus rikub tema õigusi, on tal õigus esitada vaie. Vaie on ametlik viis otsuse vaidlustamiseks ning selle kaudu saab õigusliku lahendi. Vaide esitamine annab võimaluse pöörduda edasi ka kohtusse, kui see peaks vajalik olema.
Mida saab vaidlustada?
Vaidlustada saab vangla otsuseid ja toiminguid, mis kinnipeetava hinnangul rikuvad tema õigusi. Näiteks:
- distsiplinaarkaristuse määramist,
- pikaajalise kokkusaamise keeldu,
- televiisori kambrisse lubamise keeldu,
- vangla muid toiminguid, mis kinnipeetava või tema lähedaste hinnangul on ebaõiglased või rikuvad kinnipeetava õigusi.
Kuhu vaie esitada?
- Kui otsuse tegi vangla direktor, tuleb vaie esitada Justiits- ja Digiministeeriumile. Seda tuleb teha vangla kaudu ning vangla edastab selle koos oma seisukohtadega.
- Kui otsuse tegi madalama astme ametnik, tuleb vaie esita vangla direktorile.
Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul ja tehakse otsus.
Kas saab pöörduda kohtusse?
- Kohtusse saab pöörduda alles pärast seda, kui õiguste kaitseks on eelnevalt esitatud vaie.
- See tähendab, et kõigepealt tuleb esitada vaie ning juhul, kui vaie probleemi ei lahenda või selle otsusega ei olda nõus, on võimalik pöörduda halduskohtusse.
Kahju hüvitamine
- Kui kinnipeetav leiab, et vangla on talle tekitanud kahju, tuleb esmalt esitada taotlus vanglale.
- Vangla otsustab kuni 2 kuu jooksul, kas kahju hüvitada.
- Kui taotlus jäetakse rahuldamata või sellele ei vastata õigel ajal, on õigus pöörduda halduskohtusse.