Miks vabatahtlikke kaasatakse?
- Sild ühiskonnaga
Paljude kinnipeetavate jaoks on vabatahtlik esimene inimene väljastpoolt vanglat, kellega saab suhelda ilma ametliku rolli või hinnanguta. See aitab hoida sidet ühiskonnaga ja valmistuda eluks pärast vabanemist. - Toetus muutuseks
Usalduslikud suhted ja positiivsed eeskujud aitavad kujundada uut mõtteviisi ning toetavad seaduskuulekat elu. Just sellised sidemed vähendavad korduvate õigusrikkumiste riski. - Usuvabaduse tugi
Usulise suunitlusega vabatahtlikud aitavad tagada kinnipeetavate usuvabaduse, võimaldades neil kohtuda oma koguduse või uskkonna esindajatega ning osaleda usulises tegevuses.
Mida vabatahtlik teeb?
- Individuaaltöö
Vabatahtlik kohtub kinnipeetava või kriminaalhooldusalusega regulaarselt, et vestelda, toetada ja pakkuda inimlikku kontakti. Samuti võivad vabatahtlikud osaleda tugiisikuteenuse osutamises. - Rühmatöö
Vabatahtlik võib korraldada või läbi viia vestlusringe, loenguid ja koolitusi, usutalitusi ja muid ühiseid ettevõtmisi.
Kus saab vabatahtlikuna tegutseda?
Vabatahtlikuks on võimalik tulla kõigis Eesti vanglates. Sõltuvalt vanglast erinevad kinnipeetavate sihtrühmad.
- Tallinna vangla
mees- ja naissoost vahistatud ja süüdimõistetud - Tartu vangla
mees- ja naissoost vahistatud, meessoost süüdimõistetud - Viru vangla
mees- ja naissoost vahistatud, meessoost täiskasvanud ja alaealised süüdimõistetud
Kuidas vabatahtlikuks saada?
-
1. Sooviavalduse esitamine
Huvi korral tuleb võtta ühendust sobiva vangla sotsiaalosakonnaga. Usulise töö puhul võib pöörduda ka oma koguduse või Eesti Kirikute Nõukogu poole.
-
2. Dokumentide esitamine
Esitada tuleb avaldus, isikut tõendava dokumendi koopia ning haridust tõendav dokument. Usulise töö puhul lisandub koguduse soovituskiri.
-
3. Vestlus ja sobivuse hindamine
4. Vangla esindaja kohtub kandidaadiga, hindab valmisolekut ja sobivust vabatahtlikuks tööks.
-
4. Väljaõpe
Enne tegevuse alustamist läbib vabatahtlik väljaõppe, kus tutvustatakse vangla töökorraldust ning vabatahtliku õigusi ja kohustusi.
-
5. Tegevuse algus
Pärast väljaõppe läbimist saab vabatahtlik alustada tegevust ning talle väljastatakse vanglasse sisenemiseks vajalik luba.
Kes sobib vabatahtlikuks?
- Üldjuhul oodatakse, et vabatahtlik on vähemalt 18-aastane, omab vähemalt keskharidust ning ei ole kriminaalkorras karistatud.
- Erandjuhtudel võib vangla direktor lubada vabatahtlikuks ka inimese, kes ei vasta haridus- või karistatuse tingimustele. Iga juhtumit hinnatakse eraldi.
- Usulises töös osalev vabatahtlik peab kuuluma kirikusse või kogudusse ning omama oma koguduse soovitust. Töö alustamiseks on vajalik ka vanglate peakaplani nõusolek.
Hea teada
- Vabatahtliku tegevuses osalemine on kinnipeetavale vabatahtlik.
- Kohtumised toimuvad üldjuhul ilma vangla teenistuja juuresolekuta, et toetada usaldusliku suhte kujunemist.
- Vabatahtlik käsitleb talle teatavaks saanud isiklikku teavet konfidentsiaalselt ka pärast tegevuse lõppemist.
- Vabatahtlikul on õigus jääda kinnipeetavaga suheldes anonüümseks.
- Vangla võib kokkulepitud ulatuses hüvitada vabatahtliku tegevusega seotud sõidukulud.
Tallinna vangla
Aljona Toporkova
huvijuht
612 7668
[email protected]
Tartu vangla
Terje Lukk
sekkumistegevuste osakonna juhataja
750 0870
[email protected]
Viru vangla
Aule-Merlin Vihlver
sekkumistegevuste osakonna juhataja
[email protected]