Vangistuse etapid

Eestis on vangistus jagatud kolme suures pildis kolme etappi: vastuvõtu-, põhi- ja vabastamisperiood. Vastuvõtu perioodi eesmärk on aidata kinnipeetaval vanglaeluga parimal võimalikul viisil kohaneda ja koostada individuaalne tegevusplaan. Plaanis sisalduvad tegevused toetavad ühiskonda naasmist ja seal edaspidi paremini toimetulemist. Karistuse kandmise kestel viiakse ellu täitmiskavas kavandatud tegevused. Vabastamise etapis valmistatakse kinnipeetav järk järgult ette eluks pärast vanglast vabanemist, eesmärgiga, et see oleks senisest õiguskuulekam.

Vastuvõtmine

Saabumine vanglasse

Enamasti alustab kinnipeetav karistuse kandmist kinnises vanglas, kust ta on võimalik üle viia avavanglasse. Kinnipeetav paigutatakse vangla vastuvõtuosakonda ning avatakse tema isiklik toimik. Hiljemalt saabumisele järgneval tööpäeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kellelt ta saab algteadmised oma õigustest ja kohustustest.

Individuaalse täitmiskava koostamine

Täitmiskava ehk tegevusplaani eesmärgiks on individuaalne kaardistamine ja tegevuste määramine, mis on vajalikud, et muuta kinnipeetava senist käitumist ja vähendada kuritegevusriski. Karistusaja tegevuste planeerimise käigus selgitatakse välja võimalused, mis aitavad riske maandada ning pannakse paika ajakava nende abinõude ellurakendamiseks. Täitmiskava puudutab kõiki olulisi valdkondi haridus, töövõime ja -­oskused, sotsiaalsed suhted, sõltuvused jm.

Individuaalse täitmiskava koostab inspektor – kontaktisik koostöös vangla psühholoogi, sotsiaaltöötaja, hariduskorraldaja, kinnipeetavate töö korraldamise eest vastutava spetsialisti, arsti ja osakonnajuhatajaga. Enamasti vaadatakse täitmiskava üle kord aastas ning vajaduse korral seda muudetakse. Individuaalse täitmiskavas kajastatakse ka kinnipeetava paigutamine vanglas või ümberpaigutamine teise kinnisesse vanglasse. Täitmiskava kinnitamisega lõpeb vastuvõtujärk.

Karistuse kandmise kestel

Karistuse kandmise kestel vangla igapäevaelu jooksul on peaeesmärgiks viia ellu kinnipeetavale määratud tegevused. Tähtsal kohal muude tegevuste seas on ka sotsiaalsete suhete hoidmine ja parendamine. Vanglaväline suhtlemine tugivõrgustikuga, lühi- ja pikaajalised kokkusaamised, kirjavahetus, telefonikõned, aga ka lühiajalised väljasõidud aitavad vältida sidemete katkemist ühiskonnaga. Vangla direktor võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 päevaks aastas, kui see on kooskõlas vangistuse eesmärkidega.

Olulisel kohal on karistuse kandmisel mõtestatud hõivatus, mida vangla pakub läbi töötamise, õppimise ja huvitegevuse võimaluste.

Avavanglasse paigutamine 

Avavanglasse on võimalik kinnipeetav paigutada kui ta vastab  õigusaktist tulenevalt Vangistusseaduse §20 tingimustele.

Kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui tema individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Ühtlasi on kinnipeetava suhtes piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Teisisõnu on avavanglasse paigutamise eelduseks, et riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik ega põgenemiskalduvustega.

Vangla, kus kinnipeetav asub (lähtevangla) teavitab ümberpaigutamise menetluse alustamisel kinnipeetavat kirjalikult tema kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisest. Kinnipeetavalt võetakse kirjalik nõusolek avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamise kohta ning seejärel teavitatakse ümberpaigutamise menetluse alustamisest koheselt vanglat, kuhu kinnipeetavat kavatsetakse paigutada.

Avavanglas jätkub täitmiskava tegevuste elluviimine. Kinnipeetav otsib endale vangla abiga tööd väljaspool vanglat, osaleb jätkuvalt vajadusel sotsiaalprogrammides ja teeb kõiki edaspidi vajalikke toiminguid (dokumentide taotlemine, arstil käimine jne) avatud ühiskonnas.

Vabanemiseks valmistumine

Kogu vangistuse ajal kinnipeetavaga tehtav töö kujutab endast ettevalmistust vabastamiseks. Selleks, et kinnipeetav kohaneks ühiskonnaga võimalikult valutult, tehakse enne vabastamist mitmeid ettevalmistusi, millest suur osa saab tehtud juba vangistuse põhijärgus. Levinuimad on sotsiaalabi osutamine, uute oskuste ja sotsiaalse toimetuleku õpetamine ja kinnipeetava paigutamine avavanglasse. Sotsiaaltöötaja aitab kinnipeetaval luua kontakte perekonna ja sotsiaalhoole­kandeasutustega.  Vabastamisel makstakse kinnipeetavale ka tema töötasust kogutud vabanemistoetus.

Viimati uuendatud: 20.05.2024