Tartu vangla roll
Tartu vangla on oluline tööandja Tartu linnas ja selle ümbruses, andes tööd 160 vanglaametnikule. Tegemist on märkimisväärse regionaalse asutusega, millel on oluline roll nii tööturul kui ka riigi sisejulgeolekus.
Tartu vangla on kinnine kambervangla, millel on olemas ka avavangla. Kinnises osas viibivad kinnipeetavad range järelevalve all, õpivad ja töötavad vangla territooriumil. Avavanglas olevatel kinnipeetavatel on võimalus käia tööl ja koolis väljaspool vanglat. Lisaks asub Tartu vanglas ka arestimaja, kuhu tuuakse lühiajaliselt kinnipeetavaid, kainenema toimetatud isikuid ja arestikandjaid.
Vangla kogumahutavus on 993 kohta – 933 kohta kinnises vanglas ja 60 kohta avavanglas. Praegu on Tartu vanglas ligi 300 kinnipeetavat, mis tähendab, et üle 600 koha seisab tühjana.
Tartu vanglas asub kolmandik kõigist Eesti vanglakohtadest. Vanglataristu sobib kasutamiseks ka eriolukordades, näiteks massirahutuste või hübriidkonflikti korral. 160 eriõppe saanud vanglateenistujat on valmis oma teadmiste ja oskustega panustama mitte ainult vanglasüsteemi töösse, vaid ka laiapindsesse riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse.
Miks vanglarent?
- Avaliku sektori eelarvekärped puudutavad ka vanglasüsteemi - rent on üks võimalus, et katta Tartu vangla ülalpidamiskulud.
- Vanglarent võimaldab hoida alles Tartu vangla taristu ja spetsialistid.
- Samuti tugevdab see liitlassuhteid ja mitmekesistab rahvusvahelist koostööd.
- Kui Tartu vangla kuludele katet ei leitaks, tuleks Tartu vangla kinnine osa sulgeda.
Sulgemine tähendaks:
- Teenuse koondumist Harjumaale;
- politsei, kohtu, prokuratuuri ja kohalike omavalitsuste töö keerulisemaks muutumist Lõuna-Eestis;
- tuleks leida uus lahendus arestimaja teenuse pakkumisel;
- väheneks sisejulgeoleku võimekus Lõuna-Eesti piirkonnas;
- töö kaotaks ligi 150 inimest.
Rootsi ja Eesti vanglarendilepe KKK
Rootsil napib vanglakohti. Vanglakaristused seal on pikenemas ja uusi vanglaid ei jõuta piisavalt kiiresti ehitada.
Eesti ei võta vastu terrorismikuritegude eest karistatuid ega ka neid, kes üritavad jätkata kuritegude toimepanemist vanglas. Samuti ei võeta vastu alaealisi ega naisi. Eestisse saabuv välisvang oleks täisealine meesterahvas, kes on kannab pikemat karistust üldjuhul isikuvastase või narkokuriteo eest.
Selle, missugused välisvangid Eestisse vastu võetakse, otsustab Eesti riik koostöös Rootsiga. Kõigi välisvangide taust kontrollitakse üle nii Eesti kui ka Rootsi poolelt, kaasates teisi jõustruktuure. Lepitakse kokku kindlad kriteeriumid, millele peab välisvang vastama ja keda Eesti on nõus vastu võtma
- Kõik välisvangid alluvad Eesti seadustele.
- Välisvangid saabuvad Tartu vanglasse järk-järgult, kokku maksimaalselt 600 kinnipeetavat.
- Esimesed välisvangid võivad saabuda 2026. aasta II kvartalis.
- Välisvangidel puudub ligipääs linna.
- Eestisse tuuakse vangid, kel ei ole kohalikke kontakte.
- Vangla teeb külastuse soovi korral põhjaliku taustakontrolli - keegi ei saa ilma vangla loata tulla välisvangiga kohtumisele. Samuti kasutatakse võimalikult palju videokohtumiste võimalusi.
- Eesti kinnipeetavad ei puutu välisvangidega kokku, kuna Eesti vangid viiakse teistesse Eesti vanglatesse.
- Kõik välisvangid saadetakse hiljemalt 1 kuu enne karistusaja lõppu Rootsi tagasi.
Kõik välisvangidega seotud kulud kannab Rootsi riik. Eesti maksumaksja ei tasu sentigi.
Vanglarendi tulemusel säilib Tartu vangla koos oma teenustega (säilib kinnine vanglaosa ning arestialuste kinnipidamine). Selle koostöö abil säilitame olulise sisejulgeolekutaristu ning tagame jätkuvalt töökohad spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistidele. Lisaks palgatakse Tartu vanglasse juurde kuni 250 teenistujat, kes saavad siseturvalisuse eriõppe ja muud vajalikud ettevalmistavad koolitused. Vanglateenistujaid koolitatakse inglise keele, kultuuridevahelise suhtluse, radikaliseerumise märkide äratundmise jmt osas.
Eesti valitsus andis 12.06.25 justiits- ja digiminister Liisa Pakostale mandaadi allkirjastada vanglarendi leping Rootsi Kuningriigiga. Lepingu allkirjastamine toimub 18. juunil Stockholmis.
- Pärast lepingu allkirjastamist liigub dokument Riigikokku ratifitseerimiseks , kus toimub kaks lugemist
- Pärast ratifitseerimist kuulutab lepingu välja president
- Vangla ettevalmistamine, värbamine ja koolitamine
Praeguse prognoosi järgi tuuakse esimesed välisvangid Eestisse 2026. aasta II pooles.
Viimati uuendatud: 16.06.2025