Viieks aastaks sõlmitav vanglarendileping võimaldab Rootsil kasutada Eesti vanglataristut ajutise lahendusena olukorras, kus Rootsi vanglasüsteem on ülekoormuse surve all. Lepinguga tagatakse Rootsile kasutamiseks 400 kambrit ühtekokku kuni 600 kinnipeetavale.
Lepinguga kindlustatakse Eesti jaoks olulise strateegilise taristu jätkusuutlik kasutamine, säilitatakse piirkondlik tööhõive ja luuakse uusi töökohti. Seeläbi suureneb Lõuna-Eestis siseturvalisust kindlustavate professionaalide arv.
Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta sõnul on sõlmitud leping oluline samm kahe riigi vahelises usalduslikus koostöös: "Eestit ja Rootsit seob sarnane arusaam õigusriigist ja inimõigustest. Meil on ühised väärtused ja meid seob vastastikune usaldus. Leping sündis konstruktiivses koostöös ja aitab mõlemal riigil täita oma eesmärke. Rootsi saab oma probleemile lähiaastateks turvalise lahenduse. Eestis säilitame strateegilise vanglainfrastruktuuri, kindlustame tööhõive ja tõstame oma vanglateenistuse professionaalset võimekust. See on tasakaalus leping, mis teenib mõlema riigi huve ning tugevdab veelgi meie partnerlust," ütles Pakosta.
Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer märkis, et sõlmitud leping leevendab märgatavalt Rootsi vanglasüsteemi koormust: „Meil on väga hea meel, et saame koostööd teha just Eestiga – riigiga, mis on Rootsile väga lähedane ning kelle vanglateenistus on kõrgel tasemel ja rahvusvaheliselt hinnatud,“ ütles Strömmer.
Pärast allkirjastamist liigub leping mõlema riigi parlamentidesse ratifitseerimiseks. Riigikogus on vajalik selleks kaks lugemist. Seejärel esitatakse dokument Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks.
Lepingu järgi valitakse Tartu vanglasse toodavad kinnipeetavad välja koostöös Eesti ja Rootsi julgeolekuametkondadega. Eestisse ei tooda kõrge riskitasemega või julgeolekuohu tõttu sobimatuid isikuid. Välisvangidele ei võimaldada linnaluba ja ükski vang ei vabane Eestisse, vaid saadetakse vähemalt üks kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi. Vanglarendiga seotud võimalikud julgeolekuriskid on koostöös PPA ja KAPOga kaardistatud, nende maandamine toimub tihedas koostöös Rootsi julgeolekuasutustega läbi lepingu kehtivusaja.
Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud (sh tervishoiuga seonduv) katab Rootsi riik.
Eesti – Rootsi vaheline leping on vastavuses Euroopa inimõiguste raamistikuga.