Vanglasse saabuva kontrollimisel oleme maailma parimate hulgas ning hinnanguliselt tuvastame ligi 99% saabuvatest keelatud ainetest ja esemetest. Sellele vaatamata seisame silmitsi pidevate väljakutsetega vangla turvalisena hoida. „2024. aastal käis Eesti vanglates ligi 9000 külastajat ja pakke saabus kinnipeetavatele rekordiliselt 3674, mis kõik vajavad põhjalikku kontrollimist. Valdav osa keelatust proovitakse vanglasse tuua just külastuste käigus. Selle tuvastamisel seab suured piirid kohtupraktika, mis ei lase teostada täielikku läbiotsimist. „Era ja -avaliku sektori koostöö uute lahenduste leidmisel on vajalik, et leida viise kuidas vanglad saaksid käia selles kassi hiire mängus samm ees,“ sõnas vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Müüontomograafia on tehnoloogia, mis võimaldab näha suurte objektide sisse, kuid erinevalt röntgentomograafiast, mis vajab võimast kiirgusallikat ja on seetõttu inimestele ohtlik, kasutatakse müüontomograafia puhul ainult looduses juba eksisteerivat kiirgust ehk looduslikust kosmilisest kiirgusest pärinevaid müüoneid.
GScani juhatuse esimehe Marek Helmi sõnul on müüontomograafia näol tegemist maailmas täiesti ainulaadse elektroonikalahendusega kosmilisest kiirgusest pärinevate müüonite liikumisteede kaardistamiseks ja nende põhjal 3D piltide koostamisel. “Tegemist on tõelise läbimurdega, sest tehnoloogia on elusorganismidele täiesti ohutu. Järgmises etapis arendame edasi müüontomograafia tarkvara ning seejärel saab võimalikuks selle tehnoloogia kasutusele võtmine mitte ainult vanglates, aga ka tollipunktides ja lennujaamas,“ selgitas Helm.
Müüontomograafi tehnoloogia arendamine vanglas andis sisendit, mis võimaldab GScanil siseneda rahvusvahelistele turgudele. „Kuivõrd Eesti vanglates ei ole suurte keelatud pakkide sissevedu niivõrd aktuaalne, siis paljudes suuremates riikides on see väga tõsine probleem. Just see on koht, kus GScanil on võimalus oma ainulaadse tehnoloogiaga siseneda ka rahvusvahelisele turule,“ lisas Helm.
Vanglates katsetamise jooksul selgus, et müoontomograafia tugevuseks praeguse tehnoloogia küpsusastme juures on pigem suuremate keelatud objektide tuvastamine. „Aasta jooksul sai selgeks, et müüontomograafia ei ole otseselt võimeline asendama mehitatud läbiotsimist, narkokoeri ega röntgentomograafiat, kuid pakub neile lahendustele olulist lisaväärtust, võimaldades tuvastada aina enam keelatud objekte ja aineid, mida vanglasse püütakse tuua. See katsetus näitas selgelt, et tehnoloogiline innovatsioon on tuleviku turvalisuse võti ning avaliku ja erasektori koostöö tõstab Eesti innovatsioonivõimekust laiemalt,“ sõnas vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Projekti tarbeks kaardistati esmalt Tartu- ja Tallinna vangla töövood ja peamised valupunktid keelatud ainete ja objektide tõkestamiseks, milleks on turvalisuse tagamise töömahukus ja seadmete piirangud. Teises etapis arendati spetsiaalselt vanglate jaoks ainulaadne müüontomograaf, mis suudab kaardistada müüonite liikumisteid ning määrata objektide ja ainete tüüpe. Sellega saavutati läbimurre, mis nõudis nii elektroonikaekspertide kui ka tehisintellekti spetsialistide märkimisväärseid jõupingutusi. Kolmandas etapis testiti loodud tomograafi laborikeskkonnas, kus seadmele tutvustati erinevaid keelatud aineid, et õpetada seda neid ära tundma. Projektis tehti ka katsetus inimese skaneerimiseks, mis andis lootust, et kasutatud tehnoloogiat saab kasutada tulevikus ka turvakontrolliks inimeste osas.
Projekti rahastas Riigikantselei innovatsioonifond Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, projekti kogumaksumus oli 1,14 miljonit eurot.
Loe projekti kohta lähemalt siit: Uudsed tehnoloogilised lahendused keelatud esemete ja ainete avastamiseks vanglates | Riigikantselei