PwC (ametliku nimega PricewaterhouseCoopers Advisors) on maailma suurim ärikonsultatsiooniteenuseid pakkuv organisatsioon. Eestis tegutseb PwC alates 1992. aastast.
Tellitud analüüs põhineb 2024. aasta andmetel ja prognoosidel ning selles toodud arvutused ei kajasta tänaseid tegelikke kulusid ega Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud lepingu lõplikke finantstingimusi. Teenuse osutamise tegelikud kulud on tänaseks PwC analüüsis prognoositust suuremad, kuid jäävad endiselt lepingus kokku lepitud mahu piiresse, ehk Rootsilt saadav tasu katab teenuse osutamisega Eesti riigile kaasnevad kulud.
Analüüsis arvestati teenuse kogukulu hindamisel kogu Eesti riigile tekkiva kuluga, mitte ainult vanglateenistuse otseste kuludega. Arvesse võeti muu hulgas meditsiini, IT, sisejulgeoleku, kohtusüsteemi ja teiste riigiasutuste kulusid.
PwC keskne järeldus oli, et väljarentimise majanduslik mõistlikkus sõltub suuresti renditavate vanglakohtade arvust.
Analüüs näitas Eesti jaoks muu hulgas järgmist:
• Väljarent võimaldab kasutada tõhusamalt olemasolevat vanglataristut. Eesti vangide arv on pikaajaliselt vähenenud ning vabu vanglakohti on palju.
• Vähemalt 300 renditavat kohta oli analüüsi soovituslik põrand. Selline maht aitab kasutada olemasolevat taristut tõhusamalt ning maandada olukorda, kus vangla püsikulud jäävad väiksema rendimahu puhul liiga kõrgeks.
• Rootsi maksab Eesti riigile vanglateenuse eest 30,6 miljonit eurot aastas. See ei ole Eesti riigi puhastulu – sellest kaetakse kõik rendivangla toimimisega Eesti riigile tekkivad kulud, sealhulgas teiste riigiasutuste kulud. Seega ei jää Rootsi kinnipeetavate majutamise kulu Eesti maksumaksja kanda.
• Lepingu mõju tuleb vaadata kogu Eesti vanglasüsteemi, mitte ainult Tartu vangla eelarve kaudu. Eesti kinnipeetavad jäävad Eesti vanglatesse ning nende paigutamiseks ja karistuste täideviimiseks on jätkuvalt vaja ressursse. Samal ajal on teiste vanglate koormus suurenenud, mis tähendab täiendavaid tööjõu- ja muid kulusid.
• 300 vanglakoha puhul on teenuse hinnanguline jooksev kulubaas 26,77 miljonit eurot aastas. Seda erinevust ei saa käsitleda automaatselt Eesti riigi tuluna, sest arvestada tuleb ka teenusega seotud riskide ja võimalike lisakuludega ehk riskimarginaaliga.
Analüüs andis Eestile enne läbirääkimisi selge kulubaasi ja tasuvuspiiri, mille põhjal hinnata, millistel tingimustel on väljarent Eesti jaoks majanduslikult mõistlik. Analüüs ei olnud valmis hinnakiri ega lepingu finantsmudel, vaid Eesti läbirääkimiste tööriist. See aitas läbi arvutada kulud, tulupotentsiaali, mahu mõju ja riskid ning kujundada nende põhjal Eesti läbirääkimispositsiooni.
Läbirääkimiste ajal ei olnud analüüsi avalikustamine võimalik, sest see oleks tähendanud Eesti läbirääkimispositsiooni ja hinnastamise lähtekohtade avalikustamist. Nüüdseks on Eesti ja Rootsi vahel leping sõlmitud ning teenuse osutamine on alanud, mistõttu ei ole analüüsi varasem konfidentsiaalsusvajadus enam samal kujul põhjendatud.
Analüüs on oluline eelkõige seetõttu, et see näitab, millise info ja arvutuste põhjal Eesti enne läbirääkimiste alustamist otsuseid tegi ning kuidas hinnati erinevaid rendimahte, kulusid ja riske.
PwC analüüsiga saab tutvuda siin:
.