Viimaste nädalate avalikus arutelus on Eesti ja Rootsi vanglakoostöö taandunud kohati küsimusele, mitu televiisorit on kambris või millised toolid asuvad ühises puhkeruumis. Need detailid on nähtavad ja arusaadavalt kõnetavad kõiki inimesi. Kuid telekad ja rulood ei ole koostöö põhiküsimused. Põhiküsimus on, miks Eesti Rootsiga koostööd teeb ja mida see annab Eesti siseturvalisusele.
Mari-Liis Sööt võtab ERRi portaalis hästi kokku, et Eesti senine kriminaalpoliitiline edulugu on aastatepikkuse järjepideva ja sihikindla töö tulemus. Seda tuleb edasi arendada, mitte kapitaalselt ümber teha.
Kolm kaasaegset maailmatasemel kambertüüpi vanglat ei ole läbikukkunud planeerimise tulemus. Kui vanglates on täna vähem inimesi, kui neid ehitades eeldati, on see suuresti Eesti kriminaalpoliitika edu, mitte ebaõnnestumise märk. Eesti kasutab vangistust sihipärasemalt, arendab kriminaalhooldust ning pöörab rohkem tähelepanu sellele, milline sekkumine aitab konkreetse inimese puhul kõige paremini uut kuritegu ära hoida.
Vangla eesmärk ei ole olla täis. Meie eesmärk on, et kuritegusid oleks vähem, et kuriteoohvriks langeks vähem inimesi ja et vanglast vabanenud inimene ei paneks toime uut kuritegu. Põhiküsimus on nüüd see, kuidas luua turvalisust juurde olukorras, kus vanglate kaasajastamise ja seadusandluse reformimise peamised väljakutsed on lahendatud.
Meid ümbritsev turbulentne maailm tuletab aga meelde, et ka eduloo puhul ei saa jääda loorberitele puhkama – peame olema valmis uuteks väljakutseteks.
Vangla ei ole ainult kinnisvaraobjekt
Riigikontroll leidis 2023. aasta sügisel, et riik peab ühe variandina kaaluma ühe vanglakompleksi sulgemist. Vanglat võibki vaadata kinnisvarana – müürid, kambrid, tehnosüsteemid ja maa. See tundus juba toona liigne lihtsustus.
Toimiv vangla tähendab julgeolekusüsteeme, kriisijuhtimise võimekust, kontrollitud protsesse, väljaõppinud ametnikke, meditsiini- ja tugiteenuseid ning aastatega kujunenud professionaalset ametkonda ja töökultuuri. Hoone võib sulgeda kiiresti. Kaotatud meeskonda ja võimekust ei ole võimalik mõne kuuga taastada. Riik peab arvestama ka olukordadega, mida me praegu ette ei näe.
Praegu on Eesti vanglates 1721 inimest. Aasta eest oli vanglates 140 inimest vähem. Kinnipeetavate arv võib muutuda ka siis, kui kuritegevuse üldpilt järsult ei muutu. Hiljuti nägime näiteks, kuidas Eestisse saabus ebaseaduslikult suur hulk inimesi ning vangistati inimsmugeldajaid. Ka neid inimesi tuleb vajaduse korral turvaliselt kinni pidada.
Kinnipeetavate arv muutub ja mitte alati ühes suunas. Vanglateenistus peab olema võimeline sellistele kõikumistele reageerima nii päevade kui aastate perspektiivis. Kui võtame ühe vangla kasutusest välja, vähendame selleks vajalikku võimekust. Napilt oleksime juba praegu sellises olukorras, sest alternatiivide puudumisel oleks Tartu vangla sulgemisotsus küllap langetatud ja tulevikuks valikuvõimalused ahtad.
Tartu vangla jääb Eesti vanglaks
Tartu vangla füüsiline keskkond on praegu üsna sarnane sellega, mis oli 2002. aastal. Vahepeal on uuendatud seadmeid, tehnilisi lahendusi ja sisustust, kuid vangla põhine lahendus ja füüsiline keskkond on jäänud suuresti samaks. Turvalisus ja taasühiskonnastamine käivad siin käsikäes.
Suurim muutus võrreldes avamisega peitub selles, kuidas vanglateenistus läheneb kinnipeetavatega töötamisele, ajas arenenud oskustes, metoodikas ja kogemuses. Praegu oleme selles valdkonnas maailmatasemel ja seda teavad ka meie välispartnerid. Rendivangla ilmestab seda kõnekalt.
Rendivangla on endiselt Eesti vangla: Tartu vanglas kehtib Eesti õigus, vanglat juhib Eesti vanglateenistus, julgeoleku eest vastutavad Eesti ametnikud. Kinnipeetavate vastuvõtmise otsustab Eesti. Kui Eestil on vanglat endal tarvis, on see Eesti kasutada.
On arusaadav, et küsitakse riskide kohta. Ükski vanglajuht ei saa lubada, et vangistusega riske ei seondu, kuid vastutustundlik vanglateenistus tähendab nende riskide hindamist, ennetamist ja vajaduse korral kiiret reageerimist.
Me ei saa öelda, et Rootsi ja Eesti koostööga ei kaasne ühtegi riski. Vanglateenistuse ülesanne on need riskid enne otsuste tegemist hinnata, rakendada nende maandamiseks vajalikud meetmed ning reageerida kiiresti, kui olukord muutub. Vanglateenistus kontrollib, keda vastu võetakse, millistes tingimustes teda hoitakse ja millistel tingimustel koostöö jätkub. Nende riskidega on arvestatud nii vanglarendilepingut koostades kui ka Tartu vangla praktilist töökorraldust ettevalmistades.
Julgeolekutaktika ei ole avalik, tulemused peavad olema
Operatiivne julgeolekuinfo ei saa olla avalik. Transpordi täpsete kellaaegade, marsruutide või turvataktika avaldamine vähendaks turvalisust, mitte ei suurendaks läbipaistvust.
Samas teeme kõik, et vanglateenistuse töö oleks võimalikult läbipaistev. Vastame inimeste küsimustele, jagame infot vangla töö ja selle tulemuste kohta ning selgitame ausalt ka seda, kui infot ei saa turvalisuse, andmekaitse või konfidentsiaalsusnõuete tõttu avalikustada. See piirang käib sisejulgeoleku valdkonnaga kaasas, sest turvalisust ei loo lennukad pealkirjad.
Rendivangla ei ole meie uus identiteet
Vanglateenistuse põhitegevus ei ole välisriigi kinnipeetavate majutamine, vaid Eestis turvalisuse tagamine. See tähendab ohtlike inimeste ühiskonnast eraldamist, vanglas korra ja julgeoleku hoidmist ning tööd selle nimel, et inimene ei paneks pärast vabanemist toime uut kuritegu. Sama tähtis on kriminaalhooldus, kus tuhandete inimeste käitumist kontrollitakse ja toetatakse kogukonnas.
Rootsiga tehtav koostöö peab meie põhitegevust tugevdama, mitte varjutama. Sellest saadav tulu ja säiliv võimekus peavad aitama arendada töötajate väljaõpet, tehnoloogiat, riskihindamist, kriminaalhooldust ja korduvkuritegevuse vähendamist. Selle koostöö edukust ei tule hinnata selle järgi, mitu televiisorit on kambris või kui kiiresti täituvad vanglakohad. Hinnata tuleb seda, kas Tartu ja Eesti on turvalised, kas tegevus on läbipaistev, kas meie töötajate professionaalne võimekus tugevneb ning kas Eesti vanglateenistus täidab oma põhieesmärki senisest paremini nii praegu kui tulevikus.
Rendivangla on vahend, mitte eesmärk. Eesmärk on turvaline Eesti, vähem uusi kuritegusid ning riigi võimekus tagada seda ka tulevikus.