Taasühiskonnastamise talituse projektijuhi Emma Bachmanni sõnul on kasutajakeskse lähenemise peamiseks eesmärgiks toetada vanglatööd ja taasühiskonnastamist juba vangistuse algusest. „Kinnipeetavate ja töötajate ühine panus aitas infot esitada nii, et see lähtuks päriselu olukordadest. Tulemuseks on materjal, mis toetab vanglasse saabujat alates esimestest päevadest – nii igapäevastes tegemistes kui ka emotsionaalses kohanemises,“ selgitas ta ja lisas, et infot esitatakse lihtsalt ja visuaalselt, et seda mõistaks igaüks, sõltumata emakeelest.
Infomaterjal vähendab ühtlasi juhtumikorraldaja vajadust korduvateks selgitusteks ning võimaldab tal rohkem keskenduda individuaalsele nõustamisele.
Juhendi kaasautor, Balti Uuringute Instituudi rände ja lõimumise suunajuht Kristjan Kaldur tõi välja et, materjali väljatöötamisel kasutas instituudi töörühm lähenemist, mida Eestis on selles valdkonnas ja selle sihtrühmaga väga vähe tehtud. „Lähtusime info kogumisel ja materjali sisulisel ning visuaalsel kokkupanekul arusaamast, et ka kinnipeetavad on teenuse kasutajad. Kasutasime selleks koosloome ja õigusdisaini metoodikat, mis ennast ka täielikult õigustas – kinnipeetavad olid protsessis aktiivsed osalised, soovisid ise panustada ning aitasid meil ka vanglakeskkonnas paremini toimivaid sõnastusi valida ning materjali erinevaid protototüüpe testida,” selgitas ta.
Infomaterjali loomise ajendiks oli praktiline vajadus. Esmakordselt vanglasse saabujatel on keeruline mõista vangla päevakava ja reegleid, samuti vahel küllaltki spetsiifilist sõnavara, Seejuures kulub ka ametnikel palju aega korduvatele selgitustele ja kinnipeetavate juhendamisele. Juhend pakub selget, lugejasõbralikku ja toetavat infot kohe saabumisel, aidates kinnipeetaval paremini kohaneda.
Kuigi vanglaelu kulgeb kindla päevakava ja reeglite järgi, ei ole kinnipeetav vangistuse ajal passiivses rollis. Tal on võimalus teha teadlikke valikuid, mis aitavad tal pärast vabanemist paremini toime tulla. Selleks on loodud infomaterjalid ja toetav süsteem, mis aitavad koos juhtumikorraldajaga planeerida vangistuse aega: näiteks töötamist, õppimist, peresuhete hoidmist ning vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemist.
Vanglas kehtivad reeglid ei ole eesmärk omaette ega mõeldud kellegi piiramiseks. Nende eesmärk on tagada turvaline ja toimiv keskkond kõigile, täpselt nagu ühiskonnas laiemalt. Ka vabaduses elades kehtivad reeglid, mille järgimine aitab hoida korda ja loob eeldused iseseisvaks toimetulekuks.
Seda põhimõtet peegeldab ka näiteks kinnipeetava isikuarve kasutamine. Osa rahast on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks vanglas, osa suunatakse kohustuslikult kohustuste katteks ja tulevikuks. See aitab harjutada vastutust, planeerimist ja arusaamist, et igal otsusel on tagajärjed, seda nii vanglas kui ka vabaduses.
Mida paremini on inimene kursis vangla reeglite, võimaluste ja igapäevaste rutiinidega, seda suurem on tema võimekus võtta vastutus oma elu eest. Eesmärk on, et vanglast väljudes oleks inimesel olemas oskused ja harjumused, mis aitavad tal ühiskonnas toime tulla ning seaduskuulekat elu jätkata.
Infomaterjal annab samm-sammulise ülevaate kogu karistusaja kulgemisest. Alates saabumisest ja esmavajaduste katmisest kuni suhtlemise, töötamise, õppimise ja vabanemiseks valmistumiseni välja. Info omandamist toetavad infograafika ja lihtne keelekasutus, mis muudavad juhendi paremini mõistetavaks eri taustaga lugejatele.
Infomaterjal koostati koostöös Balti Uuringute Instituudiga ning selle valmimisse panustas ligi 30 vanglatöötajat ja 65 kinnipeetavat kolmest Eesti vanglast. Materjal on kättesaadav kõikides vanglates paberkujul ja digitaalselt. Infomaterjali loomist kaasrahastas Euroopa Liit.
.