Eesti ja Rootsi alustasid omavahelisi läbirääkimisi lähtudes mõlema riigi olulistest huvidest. Rootsi huvi on lahendada oma vanglate ülekoormatust, Eesti puhul lahendada tühjalt seisva eriotstarbelise ja maksumaksjale kuluka hoone küsimus ning kindlustada meie vanglateenistujate tööhõive ja nende professionaalsete oskuste edasine arendamine. Eestil on julgeolekuline kohustus säilitada meie kinnipidamisasutuste võimekus ja valmidus kriisiolukordades. Eesti ja Rootsi vaheline leping aitab vanglateenistusel neid kohustusi professionaalsemal tasemel täita.
Praegu seisab Tartu vangla 933-st kohast 600 tühjana. “Väga konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel jõudsime sellise lepingu eelnõuni, mis tagab 400 töökohta Tartus ja säilivad Eesti sisejulgeolekule olulised vanglahooned,” sõnas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. “Eesti vanglasüsteem on maailmatasemel, kasutame kõrgel tasemel väga efektiivseid digiteenuseid – mida enam me aga kasutame digivõimalusi, seda kõrgemad on ka nõuded vanglateenistujatele. Nende inimeste, tõeliste professionaalide, hoidmine avalikus teenistuses ja riigi turvalisuse kindlustamisel on nii meie kohustus kui ka rõõm,“ lisab Pakosta.
Lepingu eesmärk on tagada siseturvalisuse suutlikkus olukorras, kus Eesti enda kinnipeetavate arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. “Leping annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat. Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud katab Rootsi, seega Eesti maksumaksjale lisakoormust ei kaasne,” selgitab Pakosta.
Ministri sõnul on leping näide sellest, kuidas rahvusvaheline koostöö lahendab riiklikud väljakutsed targalt ja tulevikkuvaatavalt: “Vanglarendi projekt võimaldab lisaks vangla töös hoidmisele luua uusi töökohti ja tugevdada meie koostööd ka rahvusvahelisel tasandil. See näitab Eestit usaldusväärse ja võimeka partnerina.“
Rootsi seisab silmitsi vajadusega suurendada vanglakohtade mahtu ning otsib aktiivselt lahendusi kasvavale nõudlusele. Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer rõhutas, et koostöö Eestiga on selles olukorras sisukas ja tasakaalustatud samm, mis teenib mõlema riigi huve: „Eesti on Rootsi jaoks väga oluline ja lähedane partner ning meie riikide koostöö on sisukas ja väärtuslik mitmes valdkonnas. Tartu vanglapinna rentimine on võimalus seda koostööd veelgi süvendada ning me ootame seda suure huviga,“ ütles Strömmer.
Lepingu eelnõu järgi valitakse kinnipeetavad koostöös Eesti ja Rootsi ametkondadega. Kõrge riskitasemega või julgeolekuohu tõttu sobimatud isikud on välistatud. Kõik kulud, mis on seotud välisvangide majutamise, toitlustamise, järelevalve ja tervishoiuteenustega, katab Rootsi riik. Ükski välisvang ei vabane Eestisse, vaid saadetakse vähemalt üks kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
Eesti – Rootsi vaheline leping on vastavuses Euroopa inimõiguste raamistikuga.