Vanglateenistuse digiareng paistab silma ka väliskolleegidele ning meie lahendusi peetakse eeskujuks kogu Euroopale.
3.–4. aprillil toimus Horvaatias, Splitis rahvusvaheline Europris ICT konverents, kus kohtusid Euroopa vanglateenistuste esindajad, et jagada kogemusi digilahenduste, innovatsiooni ja andmepõhise juhtimise valdkonnas. Eesti vanglateenistus pälvis mitmel korral tunnustust oma läbimõeldud ja strateegilise digiteekonna eest.
Eestist esinesid konverentsil IT- peaspetsialist Liis Toom, kes tutvustas kinnipeetavatele suunatud e-lahendusi ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna arendusnõunik Tiina Unuks, kes jagas kogemusi andmelaudade arendamisest ja nende rollist juhtimisotsustes. Eesti lähenemist peeti konverentsil mitmeski mõttes eeskujuks. Meie IT-lahendusi nimetati tehnoloogiliselt küpseks ja hästi läbimõeldud süsteemideks, mille fookus ei ole ainult kasutusmugavusel, vaid ka andmete sisukal ja tõenduspõhisel kasutamisel.
Mitme riigi esindajad tõid välja, et Eesti vanglateenistuse lahendused edestavad mõnes aspektis ka suuremaid ja rohkemate ressurssidega riike – näiteks Saksamaa ja Hollandi vanglasüsteeme, olles nendest arengult hinnanguliselt kuni 20 aastat ees.
Tunnustust pälvis ka meie selge suund andmepõhisele juhtimisele ning kasutajate, eriti ametnike, aktiivne kaasamine arenduste protsessi.
„Eesti vanglateenistuse edulugu on rohkem kui tehniline areng – see on osa laiemast mõtteviisist. Meie eesmärk ei ole ainult arendada uusi süsteeme, vaid kujundada terviklik, nutikas ja inimkeskne vanglateenus, mis põhineb andmetele ja toetab päriselt paremaid tulemusi,“ räägib Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna arendusnõunik Tiina Unuks.
Kriminaalhooldusalustega seotud nädala olulisemad sündmused:
- Kriminaalhoolduse lõpetas edukalt 70 inimest, sh:
- üldkasuliku töö sooritas positiivselt 48 inimest, nende poolt tehtud üldkasuliku töö tundide koguarv oli 2027 tundi.
- Käitumiskontrolli perioodi lõpetas möödunud nädalal edukalt 20 inimest.
Sündmused vanglates:
Vanglast kriminaalhooldusele liikus karistuse kandmise jätkamiseks 14 inimest.
Esmaspäev (31.03) Tartu vanglas viskas kinnipeetav läbi toiduluugi valvurit vedelikuga.
Kolmapäev (02.04) tõi politsei Tartu vanglasse kainenema inimese, kes vanglasse jõudes elumärke ei näidanud. Koheselt alustati elustamisega ja kutsutud kiirabi. Kahjuks ei andnud elustamine tulemust ja inimene suri.
Neljapäev (03.04) Tallinna vangla ametnikel tekkis kahtlus, et kokkusaamisele tulnud inimene on esitanud valeandmed. Inimene antud üle politseile, et teha vajalikud menetlustoimingud.
Reede (04.04) avastasid Tallinna vangla ametnikud kinnipeetava enesevigastamise ja kiirel reageerimisel hoidsid ära hullema. Inimene toimetati erakorralise meditsiini osakonda ja seejärel tagasi vanglasse.
Pühapäev (06.04) Viru vanglas tekkis kahe kinnipeetava vahel sõnelus, kus ähvardati teineteist vägivallaga. Valvur lahendas koheselt konflikti. Mõlema kinnipeetava suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid.
Alates (15.01) keelduvad mõned kinnipeetavad Tallinna vanglas ühe üksuse korrusel toidu vastuvõtmisest, näidates sellega oma meelsust toidujagaja vastu. Lisaks vangla poolt kolm korda päevas pakutavale soojale toidule on kinnipeetavatel endal võimalik osta täiendavalt toidu ja muid tarbeid vangla e-poest.
Arvulised näitajad 11.04.2025 seisuga:
Vanglates on kokku 1605 inimest, keda on 199 võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Viimase kahe nädalaga on kinnipeetavate arv vähenenud kahe inimese võrra. Nädalaga on vanglates kinnipeetavate arv vähenenud kuue inimese võrra. 1285 inimesest on süüdimõistetuid 1280 ja vahistatuid 320. Mehi 1524, naisi 81, eluaegse karistuse saanuid 27, alaealisi 2. Avavanglates kannab karistust 210 inimest.
Kriminaalhooldusel kannab karistust 2865 inimest, kellest 66 alaealised ja 405 vanuses 18-26(k.a), üldkasulikule tööle määratuid on 788 inimest, elektroonilise järelevalve all on (07.04 seisuga) 101 inimest.