Üldkasuliku töö juhendajad ja kriminaalhoolduse partnerid kohtusid Proto avastustehases
4. novembril toimus Proto avastustehases üldkasuliku töö (ÜKT) juhendajate, kriminaalhoolduse ametnike ja koostööpartnerite üle-eestiline kohtumine, et arutada, kuidas ÜKT aitab inimestel võtta vastutust, kujundada tööharjumusi ja panustada kogukonda.
Päeva avas kriminaalhoolduse direktor Jako Salla, rõhutades, et iga ÜKT tund peab looma väärtust nii inimesele kui ka ühiskonnale. Ajakirjanik ja terapeut Kadi Jaanisoo juhtis arutelusid, mis aitasid osalejatel leida uusi vaatenurki. Inspiratsiooniettekandes kõneles Jaanus Aurelius Kangur muutuse alustaladest – kuuluvusest, valikuvabadusest, arengust, tunnustusest ja tähendusest.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta meenutas, et üldkasulik töö on võimalus anda ühiskonnale tagasi ja alustada uuesti. Päev lõppes paneelaruteluga „ÜKT-s kohtuvad vastutus, võimalus ja väärtus“, kus toodi esile koostöö olulisus usalduse ja muutuse loojana.
ÜKT tegijate panus on nähtav kogu Eestis – olgu see loomade varjupaikade korrastamine, külaplatside hooldamine või digioskuste õpetamine.
Tallinna vanglas hoiti ära keelatud ainete sissetoomine
6. novembril ehk möödunud neljapäeval tuli Tallinna vangla kinnipeetavaga pikaajalisele kokkusaamisele külastaja, kelle osas oli ametnikel kahtlus, et tal võivad kaasas olla keelatud ained. Kontrolli käigus leiti külastaja kehaõõnsustest narkootilise aine kahtlusega pakend, mistõttu päädis juhtum kriminaalmenetluse algatamisega.
Keelatud esemete sissetoomise katsed on vanglatele pidev väljakutse. Seda raskendavad küll üha rangemad läbiotsimise piirangud, kuid vanglaametnikel on pädevus ja vahendid nende katsete tuvastamiseks. Iga keelatud aine või eseme leid on teenistujate tähelepanelikkuse ja järjekindla töö tulemus. Pidev valvelolek on oluline, sest keelatud ainete vanglasse jõudmine võib põhjustada vanglas konflikte, tervisekahjustusi ja ametnike vastaseid ründeid.
Lisaks vangla ohustamisele mõjutab see veelgi enam kinnipeetavat, õõnestades võimalusi oma elu muuta. „Kui lähedaste roll peaks olema toetav, siis keelatud ainete või esemete toimetamine toob kaasa hoopis uusi probleeme ja tagasilööke,“ selgitas Tallinna vangla direktor Andreas Kliimant.
Keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamine on õigusrikkumine, mille eest tuleb vastutada – sõltumata aine kogusest ja sellest, kas ese jõuab kinnipeetavani või jääb katse pooleli. Kõik sellised katsed lõpevad väärteo- või kriminaalmenetlusega.
Sündmused vanglates
Esmaspäeval (03.11) lahendati Tallinna vanglas kahe kinnipeetava vaheline konflikt, mis sai alguse omavahelisest suhtlemisprobleemist. Juhtumile reageeriti kiiresti ning kinnipeetavad eraldati, et vältida edasisi pingeid.
Teisipäeval (04.11) leidsid ametnikud Tallinna vanglas kartserisse paigutatud kinnipeetava asjade hulgast tablette, mille päritolu ja eesmärki kontrollitakse.
Kolmapäeva (05.11) öösel häiris kinnipeetav Tallinna vangla korda, lõhkudes inventari ning käitudes ametnikega agressiivselt. Ametnikud taastasid korra.
Neljapäeval (06.11) tuli Tallinna vanglas sekkuda olukorda, kus kinnipeetav keeldus korralduste täitmisest ja viskas ametnikku jalanõuga. Samal päeval ähvardas Viru vangla kinnipeetav lõhkuda kambrit ja heitis tundmatu vedeliku ametnike suunas. Ametnikud lahendasid mõlemad juhtumid kiiresti.
Reedel (07.11) tuli Viru vanglas reageerida juhtumile, kus kinnipeetav ähvardas enesevigastamisega, kuna soovis pikaajalist kokkusaamist pereliikmega. Tänu ametnike läbirääkimisoskusele rahunes olukord kiirelt.
Arvuline ülevaade
10. novembri seisuga kannab Eesti vanglates karistust 1609 inimest, kriminaalhooldusele on allutatud 2750 inimest. Vanglate ja kriminaalhoolduse arvuline ülevaade on kättesaadav andmelaualt. Andmelaud näitab iga päev uuenevaid andmeid nii kinnipeetavate kui ka kriminaalhooldusaluste kohta – sealhulgas koguarvu, jaotust soo ja vanuse järgi, eristust süüdimõistetute ja vahistatute vahel, vanglate täituvust ning kriminaalhoolduse lõikes ka toimikute arvu, hooldusliike ja edukalt lõppenud juhtumite osakaalu.