- Vabariigi valitsus otsustas möödunud nädalal määruse muutmisega, millega alates 1. jaanuaris 2025. – 31.12.2027 peatatakse vanglates eesti keele õppe tasustamine kinnipeetavatele. See ei vähenda õppe olulisust, riigikeele õpetajad jätkavad õpetamist. Lisaks muutuvad õppimise võimalused veelgi mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks. Lisanduvad õppeviisid, nagu keelekohvikud ja lõimumisprogrammid, mis aitavad kinnipeetavatel omandada riigikeele oskust.
Keeleõppe rahastamine ja läbiviimise ümberkorraldus on tingitud riigieelarveliste kärbete vajadusest, aga ühtlasi ka laiemast tegevuse muutusest. Nimelt lähtuti varasemalt tasustamisel soovist suurendada enesearendamist ja õiguskuulekamale teele liikumist. Varasem tasustamise süsteem ei ole alati näidanud õppijate tegelikku motiveeritust ega olnud võrdselt kättesaadav vabaduses viibijatega võrreldes.
Eesti keele õppe eesmärk on aidata kaasa sidusa ühiskonna loomisele, kus kõik liikmed tunnevad isiklikku sidet riigiga ja osalevad aktiivselt ühiskonnaelus. Kuna pooled vanglates viibivatest inimestest on muu emakeelega, on oluline pakkuda tõhusaid ja motiveerivaid õppimisvõimalusi. Lisaks ei ole täna olemasolevad lahendused kõigi jaoks sobivad ja lühemad karistusajad ei võimalda ka kõigile täiskursuste läbimist, mistõttu on vaja leida lisaks paindlikumaid ja tulemuslikumaid õppevorme. Riigikeele oskus on oluline karjäärivõimaluste, kvaliteetse hariduse ja edukaks toimetulekuks vajalike oskuste omandamiseks ning aitab ennetada toimetulematust ja radikaliseerumist.
Eesti keele õppe mitmekesisuse suurendamiseks ja muukeelsete kinnipeetavate paremaks lõimimiseks ühiskonda on järgnevateks aastateks vanglates planeeritud erinevaid lõimumis ja keeleõppe tegevusi, mis annavad muukeelsetele kinnipeetavatele võimaluse praktiseerida keelt ning omandada teadmisi Eesti kultuuriruumist ja ühiskonnast.
Riigikeele õppe eest tasude maksmise lõpetamine puudutab umbes 100 inimest, kes osalevad riigikeele kursustel käesoleval hetkel ning alates 01.01.2025 kursustel osalemise eest tasu enam ei maksta.
- Tallinna vangla tähistas 105. ja uues Tallinna vanglas 6. aastapäeva. 105 aastat tagasi, 30. juulil otsustas valitsus, et fordi kasarmutesse tuleb Keskvangla, ehk rahvasuus Patarei. Keskvangla liideti Tallinna Vanglaga 2003. aastal. Just sellest liitmisjärgsest olukorrast tulenevalt saame mõõta oma vanuseks täna 105 aastat! Olulist uut Tallinna vangla verstaposti tähistab aga 7. detsember – mil kolisime vanast vanglast tänasesse Eesti kaasaegsemaisse ja suurimasse vanglasse Rae valda Linnaaru teele.
Tallinna vangla aastapäeval anti üle tunnustused silmapaistvaimatele kolleegidele ja projektidele, aga ka teenistusmedalid ja staažimärgid. Aasta teenistujaks valiti vanglas vanglaametniku kategoorias direktor Hannes Liivak, riigiteenistuja kategoorias Merike Anton ja töölepinguliste kategoorias Regita Vallimäe. Aasta juhiks valiti personalipartner Pille Näks. Aasta meeskonna tiitli pälvis vanglateenistuse ettevõtluskeskuse töökas ja pühendunud tiim. Aasta juhtumikorraldaja on Ketly Nurmik. Aasta uustulijaks valiti kehalise väljaõppe peaspetsialist Martin Nelis.
Kriminaalhooldusalustega seotud nädala olulisemad sündmused:
- Kriminaalhoolduse lõpetas edukalt 69 inimest, sh:
- üldkasuliku töö sooritas positiivselt 50 inimest, nende poolt tehtud üldkasuliku töö tundide koguarv oli 2276 tundi.
- Käitumiskontrolli perioodi lõpetas möödunud nädalal edukalt 19 inimest.
- Kuuel juhul pandi kriminaalhooldusaluste poolt toime kuriteo tunnustega tegu.
Sündmused vanglates:
Vanglast kriminaalhooldusele liikus karistuse kandmise jätkamiseks 14 inimest.
Kolmapäeval (04.12) toimus Viru vanglas ajavahemikul 10:46 – 13:50 harjutusõppus, mille raames harjutati erakorralitse sündmuste (tulekahju ja pantvangiolukord) lahendamist. Vanglas lahendasid ülesandeid koostöös ka ametnikud päästeametist ja politsei ja piirivalveametist. Õppuse ajal jätkusid osaliselt vanglas tavapärased, osaliselt oli vaja päevategevused katkestada, et olla parimal viisil võimalike ohuolukordade lahendamiseks reaalses situatsioonis valmis. Vahejuhtumeid õppuse käigus ei esinenud.
Reedel (06.12) toimus Tallinna vanglas kahe kinnipeetava vahel kaklus. Kinnipeetavad paigutati eraldi lukustatud kambrisse, vangla tegeleb sündmuse täpsemate asjaolude väljaselgitamisega.
Arvulised näitajad 09.12.2024 seisuga:
Vanglates on kokku 1675 inimest, keda on 181 võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Nädalaga on vanglates kinnipeetavate arv vähenenud üheteist inimese võrra. 1675 inimesest on süüdimõistetuid 1346 ja vahistatuid 329. Mehi 1596, naisi 79, eluaegseid 29, alaealisi 3. Avavanglates kannab karistust 210 inimest.
Kriminaalhooldusel on 2850 inimest, kellest 65 alaealised ja 414 vanuses 18-26(k.a), üldkasulikule tööle määratuid on kõigist 787 inimest, elektroonilise järelevalve all on 107 inimest.