Üldkasulik töö (ÜKT) on karistus või mõjutusvahend, mille puhul seadust rikkunud inimene teeb talle määratud aja jooksul tasuta tööd kogukonna või ühiskonna heaks, selle asemel et kanda vangistust või tasuda rahalist karistust. ÜKT eesmärk ei ole ainult karistada, vaid ka aidata inimesel võtta vastutust oma teo eest, arendada tööharjumusi ja oskusi ning toetada tema ühiskonda tagasi jõudmist.
RMK hoiab ja majandab riigimetsa, korraldab looduskaitset ning loob ja hooldab võimalusi looduses liikumiseks. RMK hallatavates paikades tehtavad praktilised välitööd sobivad üldkasulikuks tööks hästi, sest töö tulemus on inimesele endale ja kogukonnale vahetult nähtav. Korrastatud matkarajad, puhkealad ja külastustaristu pakuvad tegijale võimaluse anda oma tööga ühiskonda selge ja vajalik panus.
Praktiline tööpanus looduses toetab omakorda tööharjumuste ja oskuste arendamist.
Enamik töid, mida RMK pakub, ei eelda varasemat kvalifikatsiooni. Mõnel objektil annab mootorsae või muu asjakohase väljaõppe olemasolu võimaluse teha suuremal hulgal erinevaid töid.
Uue raamlepingu alusel lisandub ÜKT tegemise võimalusi kokku 13 asukohas ja piirkonnas üle Eesti, kus saab korraga tööd teha kuni 32 inimest päevas. ÜKT tegijad saavad muu hulgas hooldada matkaradu ja külastustaristut, koristada võsa ja oksi, niita ning trimmerdada, teha küttepuid, vedada puiduhaket, parandada laudteid ning hooldada puitrajatisi.
Harjumaal saab ÜKT-d teha Majakivi–Pikanõmme loodusõpperajal, Aegviidu angaar-laohoones ja Nikerjärve telkimisalal. Lääne-Virumaal on töö tegemise kohaks Oandu külastuskeskus ning Ida-Virumaal Oru park. Järvamaal saab ÜKT-d teha Simisalu loodusmajas. Tartumaal on võimalusi Tartu linnas ning Tartu, Peipsiääre, Nõo ja Kambja vallas, samuti Elvas ja Elistvere loomapargis. Põlva- ja Võrumaal saab üldkasulikku tööd teha Kanepi, Põlva, Antsla, Rõuge, Võru, Setomaa ja Räpina vallas.
RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnas, et koostöö Vanglateenistusega võimaldab ÜKT tegijatel ühelt poolt teha vajalikku ja huvitavat tööd üle Eesti ning teisalt anda oma panus riigimetsa külastusobjektide korrashoidu. „Meil on hea meel, et saame üheskoos Vanglateenistusega pakkuda võimalust ÜKT-d tegevatele inimestele teha tööd, mis on oluline nii kohalike kogukondade kui ka laiemalt ühiskonna jaoks. Varasema omavahelise koostöö põhjal on paigas formaat, et tööülesanded valime vastavalt inimese võimetele ja oskustele ning konkreetse külastusobjekti võimalustele.“
„Riigimetsa Majandamise Keskuse tööde tugevus on see, et töö tulemus on inimesele endale selgelt nähtav – näiteks korrastatud rada, hooldatud puhkeala või parandatud külastustaristu. See toetab hästi suunda, kuhu ÜKT-ga liikuda soovime: et tehtav töö oleks inimese jaoks tähenduslik, võimaldaks kasutada ja arendada oskusi ning pakuks võimalust oma panusega ühiskonnale midagi tagasi anda. Ka uuringud näitavad, et just need tegurid toetavad ÜKT rehabiliteerivat mõju,“ ütles kriminaalhoolduse arenduse osakonna ekspert Jana Elken.