Mis on vanglateenistus?

Vanglateenistuse moodustavad kolm Eesti vanglat, kriminaalhooldus ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Vanglad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kriminaalhooldusosakonnad paiknevad igas maakonnas.

Vanglate osakond

  • Vanglate osakond on vanglateenistuse keskasutus, mis juhib ja arendab Eesti vanglate ja kriminaalhoolduse tööd.
  • Osakond tegutseb Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus.
  • Vanglate osakond tagab, et vanglate ja kriminaalhoolduse töö toimiks ühtselt, turvaliselt ja eesmärgipäraselt.
  • Igapäevast tööd korraldavad neli talitust, kes vastutavad erinevate valdkondade eest ja annavad vajadusel vanglatele suuniseid.

Talitus vastutab vanglate turvalisuse eest. Selleks:

  • korraldab vanglates valve ja korra
  • tagab kinnipeetavate paigutamise, arvestades turvariske
  • peab arvestust kinnipeetavate üle
  • korraldab relvastatud üksuse tegevust
  • suunab vanglaid vangistuse täideviimise, järelevalve ja julgeoleku küsimustes

Talitus keskendub sellele, et kinnipeetavad oleksid pärast karistuse kandmist valmis ühiskonda naasma. Valdkonnad hõlmavad:

  • haridust ja õppimist,
  • sotsiaaltööd,
  • tervishoidu,
  • uimastiennetust ja rehabilitatsiooni,
  • kriminaalhoolduse töö koordineerimist. 

Talitus tagab vanglateenistuse usaldusväärsuse ja seadusliku toimimise. Selleks:

  • kontrollitakse töötajate tausta,
  • ennetatakse ja menetletakse õigusrikkumisi,
  • teostatakse järelevalvet vanglate üle,
  • korraldatakse jälitustegevust ja kriminaalmenetlust vanglates. 

Õigustalitus toetab vanglateenistuse seaduslikku ja õiguspärast toimimist. Talitus aitab tagada, et vanglate ja kriminaalhoolduse töö vastaks seadustele ning et otsused oleksid õiguslikult põhjendatud. Selleks:

  • nõustatakse vanglaid ja vanglate osakonda õigusküsimustes,
  • valmistatakse ette ja analüüsitakse õigusakte ning juhendeid,
  • lahendatakse vaideid ja kaebusi,
  • esindatakse vanglateenistust kohtuvaidlustes,
  • toetatakse vanglaid kinnipeetavate õiguste ja kohustustega seotud küsimustes.

"Vanglateenistujate tähelepanu keskmes on inimesed ja nende heaolu. Me töötame selle nimel, et õigusrikkujate käitumises toimuks muutus ja nende elu jätkuks pärast meiega kohtumist õiguskuulekamalt. Üheskoos hoolitseme, et Eesti oleks hoitud ja turvaline."

Rait Kuuse
vanglate valdkonna asekantsler

Kriminaalhooldus

  • Kriminaalhoolduse eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, toetades inimesi, kes kannavad karistust vangistuse asemel või pärast vanglast vabanemist. Kriminaalhooldus aitab hoida inimesi ühiskonnas, vähendada korduvkuritegevust ja toetada iseseisvat toimetulekut.
  • Õigusrikkujad kannavad oma karistust kogukonnas, samal ajal heastades kahju ja võttes vastutuse. Selles toetab neid regulaarselt kriminaalhooldusametnik.
  • Eesti kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998.
  • Kriminaalhooldus tegutseb viies piirkonnas. Osakonnad ja vastuvõtupunktid asuvad igas maakonnas.

"Usun, et kriminaalhoolduse suurim väärtus peitub inimeste võimes muutuda ning ametnike võimes seda muutust professionaalselt toetada. Minu eesmärk on kujundada kriminaalhooldusest ühtne, teaduspõhine ja arenev organisatsioon, kus kvaliteeti loovad ühised põhimõtted, professionaalsed inimesed ja tugev koostöökultuur."

Kai Kunimägi
kriminaalhoolduse direktor

Tallinna vangla

Tallinna vangla on Eesti suurim vangla, mis asub Harjumaal Rae vallas. Seal paiknevad nii kinnine vangla kui avavangla. Vanglas viibivad nii vahistatud kui süüdimõistetud täiskasvanud mehed ja naised. Naiskinnipeetavad on paigutatud eraldi hoonesse. Eraldi rühmad seksuaalkurjategijatele ja sõltuvushäiretega inimestele, kes leiavad siit vajalikku abi ja rehabilitatsiooni.

  • 1190 vanglakohta
  • 102 kohta avavanglas
  • kuni kahekohalised kambrid
Tallinna vangla

Vangla kujunemine 

  • Tallinna vangla juured ulatuvad 1919. aastasse, kui Patarei merekindlus muudeti vanglaks. 
  • 2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla ning 2008. aastal Harju ja Pärnu maakohtu kriminaalhooldusosakond.
  • 2016. aastal liideti Tallinna vanglaga Harku ja Murru vangla, misjärel paigutati naiskinnipeetavad eraldi hoonesse. 
  • 2018. aasta lõpus valmis Rae vallas uus tänapäevane Tallinna vangla hoonekompleks.

"Hästi toimiv vangla tähendab hõivatud kinnipeetavat ja komplekteeritud ning motiveeritud töötajaskonda. Meie inimesed on meie alusvara!"

Andreas Kliimant
Tallinna vangla direktor


Asukoht

Linnaaru tee 5, Rae vald, Harjumaa
Telefon: +372 612 7539 
E-posti aadress: [email protected]

Kõik Tallinna vangla kontaktid

Tartu vangla

Tartu vangla on Eesti esimene kambertüüpi vangla, mis asub Tartus  ligikaudu 94 000 m² suurusel alal Emajõe lammil. Vanglas paiknevad nii kinnine vangla kui avavangla üksus. Seal viibivad täiskasvanud meessoost kinnipeetavad. 

  • 933 vanglakohta
  • 60 kohta avavanglas
  • kuni kahekohalised kambrid
Tartu vangla

Vangla kujunemine 

  • Tartu vangla asutati 2000. aastal ning esimesed kinnipeetavad saabusid 2002. aastal.
  • Vangla rajamine tähistas Eesti vanglasüsteemi üleminekut kambervanglatele.
  • 2002 aastal pälvis vangla hoone aasta betoonehitise tiitli. Hiljem rajati vangla juurde ka avavangla üksus.
  • 2024. aastast on Tartu vangla kujunemas piirkondlikuks vanglaks.

"Töö kinnipeetavatega ei ole tavaline töö. See nõuab head otsustusvõimet, kindlat meelt ja tugevat meeskonda. Eriti väärtuslik on meie töötajate oskus säilitada ka keerulistes olukordades huumorimeel ja inimlik suhtumine. Turvalisus algab meie inimestest: nende hoiakust, enesekindlusest ja professionaalsusest."

Merle Ulst
Tartu vangla direktor


Asukoht

Turu 56, 51004 Tartu
Telefon: +372 750 0921
E-posti aadress: [email protected]

Kõik Tartu vangla kontaktid

Viru vangla

Viru vangla on Eesti uusim ja suuruselt teine vangla, mis asub Jõhvis Ida-Virumaal. Vanglas on kinnine kambervangla, avavangla ja noorteosakond - ainuke koht Eestis, kuhu paigutatakse kõik alaealised süüdimõistetud ja vahistatud.

Viru vangla on ehitatud nii, et kõik hooned on omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. See võimaldab korraldada liikumist vangla sees ilma väliskeskkonnaga kokku puutumata. Vanglas viibivad vahistatud mehed ja naised ning süüdimõistetud mehed ja alaealised.

Vangla välispiire on ligi 6 km ning turvalisust tagavad aiad, valvesüsteemid ja elektrooniline järelevalve.

  • 974 vanglakohta
  • 75 kohta avavanglas
  • 198 kohta noorteosakonnas
  • kuni kahekohalised kambrid
  • eraldi tugevdatud järelevalve üksus
Viru vangla

Vangla kujunemine 

  • Viru vangla asutati 2006. aastal, esimesed kinnipeetavad saabusid 2008. aastal
  • Vangla rajamine oli üks suuremaid ehitusprojekte Eesti vanglasüsteemis
  • Vanglasse loodi ka tugevdatud järelevalvega osakond. 
  • Avavangla on aja jooksul kasvanud ning tegutseb aktiivselt

"Tugev organisatsioonikultuur ei teki juhuslikult. Kui väärtustame koostööd rohkem kui ego ja eesmärki rohkem kui positsiooni, suudame saavutada rohkem, kui keegi meist üksi."

Ain Anslan
Viru vangla direktor


Asukoht

Ülesõidu 1, Jõhvi 41536, Ida-Virumaa
Telefon: +372 663 7840
E-posti aadress: [email protected]

Kõik Viru vangla kontaktid

Vanglate ettevõtluskeskus

Ettevõtluskeskus loob võimalusi töötamiseks ja oskuste omandamiseks vanglas ning pakub koostöövõimalusi ettevõtetele ja asutustele.

Keskuse eesmärk on suurendada tööhõivet ja toetada inimeste valmisolekut tööeluks pärast vabanemist.


Elgo Pehk

"Paljude kinnipeetavate jaoks algab muutus väga lihtsatest asjadest: õigeks ajaks tööle tulemisest, ülesande lõpuni tegemisest ja vastutuse võtmisest. Need oskused võivad tunduda igapäevased, kuid just need annavad kinnipeetavale võimaluse õppida, pingutada ja kogeda, et tema panusel on väärtus. Tööharjumus on üks oluline osa sellest, et inimene saaks pärast vabanemist alustada uuesti kindlamal pinnal."

Elgo Pehk
Vanglate ettevõtluskeskuse juhataja