Vanglakomisjonid aitavad muuta vanglate töö avatumaks ja paremini mõistetavaks, tuues juurde ka sõltumatu ja kogukondliku vaate. Nad toetavad vanglate tegevust ning aitavad kaasa kinnipeetavate ettevalmistamisele ühiskonda naasmiseks. See tugevdab usaldust ühiskonnas ja aitab luua turvalisemat elukeskkonda.
„Oleme väga tänulikud meie kogukonnaliikmetele, kes panustavad sellesse, et vanglate töö oleks paremini korraldatud. Selle kõige suurem eesmärk on, et vanglast vabanejad ei paneks toime uusi kuritegusid. Vanglakomisjoni liikmed annavad sõltumatut tagasisidet ning panustavad oma pädevuse piires vanglate töökorralduse arendamisse,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Komisjoniliikmete ülesanne on osaleda vanglate tegevuse järelevalves ja hindamises, teha ettepanekuid vanglate töö parendamiseks ning anda sõltumatut tagasisidet. Samuti lahendavad nad oma pädevuse piires kinnipeetavate pöördumisi ning aitavad kaasa vanglate igapäevatöö korraldamisele.
Lisaks on komisjoniliikmetel oma ülesannete täitmiseks õigus külastada vanglaid, tutvuda dokumentidega ning suhelda kinnipeetavatega. See aitab tagada, et kinnipeetavate õigusi järgitakse ning vanglate tegevus vastab seadustele ja rahvusvahelistele standarditele.
Tallinna, Tartu ja Viru vanglate vanglakomisjonides tegutseb kokku 17 liiget. Nende hulgas on kohalike omavalitsuste, Eesti Kirikute Nõukogu, MTÜ Lastekaitse Liidu, Eesti Juristide Liidu, Eesti Inimõiguste keskuse ja teiste organisatsioonide esindajad, samuti tavakodanikud.
Komisjoniliikmete leidmiseks korraldati veebruaris avalik konkurss. Vanglakomisjoni koosseis nimetatakse neljaks aastaks.
Kõigi komisjoniliikmetega saab tutvuda vanglateenistuse kodulehel.