Tööhõive

• Peamine eesmärk on tekitada kinnipeetavas tööharjumus, et ta saaks vabaduses endaga hakkama ega paneks toime uut kuritegu.

Vangistusseaduse järgi on kõik alla 64-aastased, mitteõppivad ja meditsiiniliste vastunäidustusteta kinnipeetavad kohustatud töötama.

Vanglas töötamine on õppetöö ja sotsiaalprogrammide kõrval üks olulisi sotsiaaltöö vorme. 

Majandustööd

Vangla igapäevaseks toimimiseks ja korra tagamiseks kaasatakse kinnipeetavaid majandustöödesse.

Majandustööd hõlmavad koristust, köögiabi ja toidu jagamist, samuti remonti, hooldust, jäätmekäitlust, pesu pesemist ning abi raamatukogus ja juuksuritöös. Lisaks panustavad kinnipeetavad vangla territooriumi haljastus- ja aiatöödesse.

Oskustööd

Kinnipeetavate tööhõivet on vanglates korraldatud 2001. aastast, mil alustas tegevust riigi äriühing AS Eesti Vanglatööstus. Sellest kasvas 2024. aastaks Vanglateenistuse Ettevõtluskeskus, mille kaudu pakutakse töö- ja õppimisvõimalusi Tallinna, Tartu ja Viru vanglate tööstustes.

Ettevõtluskeskuse pakutavad oskustööd hõlmavad puit- ja metalltoodete valmistamist ja taastamist, õmblustöid, tööd pesumajas ja pulbervärvimises ning seadmete ja abivahendite hooldust, sealhulgas invatehnikat. Meistrite juhendamisel omandavad kinnipeetavad praktilisi oskusi ja töökogemusi, mis annavad neile vabanedes eelise tööturul. 

Ettevõtluskeskus pakub mitmekülgseid võimalusi toodete ja teenuste loomiseks ning ootab koostööd ka avaliku ja erasektori ettevõtetega, et pakkuda kinnipeetavatele veelgi enam töövõimalusi.

Hõive statistika

Perioodil 01.07.2024-01.07.2025 töötas Eesti vanglates suurem osa ehk 1139 kinnipeetavat majandustöödel, tootmistegevuses oli hõivatud 339 kinnipeetavat. Üle 150 avavangla kinnipeetava töötas töötas erinevates ettevõtetes väljaspool vanglat.

Riigi Kinnisvara AS-is töötas 2024. aastal 15 hooldustööd tegevat kinnipeetavat.