Vabatahtlikud vanglates

Vabatahtlik on inimene, kes osaleb kinnipeetavate taasühiskonnastamises ja vangla usulises töös oma põhitöö kõrvalt ja tasu saamata.

Eesmärk

Vabatahtlike kaasamise eesmärk on aidata kinnipeetavaid ja kriminaalhooldusaluseid taasühiskonnastada. Suhtlus ja koostöö vabatahtlikega suurendab vangi ja hooldusaluse sidusust ühiskonna ja kogukondadega ning muudab tema suhtumist iseendasse ja kaasinimesse.

Usulise suunitlusega vabatahtlikud aitavad lisaks sellele kaplaniteenistusel tagada vangide usuvabadus, võimaldades neil kohtuda oma uskkonna volitatud esindajatega (sh vaimulikega). 

Vabatahtlikuna tegutsemine

Vabatahtlik on inimene, kes osaleb kinnipeetavate taasühiskonnastamises ja vangla usulises töös oma põhitöö kõrvalt ja tasu saamata.

Vabatahtlikuna on võimalik tegutseda kõigis Eesti vanglates:

  • Tallinna (mees- ja naissoost vahistatud, meessoost süüdimõistetud);
  • Tartu (mees- ja naissoost vahistatud, meessoost süüdimõistetud);
  • Viru (mees- ja naissoost vahistatud, meessoost täiskasvanud ja alaealised süüdimõistetud).

Vabatahtliku töö vormid

Vabatahtliku töö vormid vanglas on individuaaltöö ja rühmatöö. Individuaaltöö all mõeldakse vabatahtliku ja vangi korrapäraseid kohtumisi. 

Rühmatöö  võib olla valitud teemale keskenduv vestlusring, loeng või koolitus; usutalitus või muu usuüritus; muu ühistegevus, kuhu võib kaasata ka vanglateenistujaid või muid isikuid. Rühmatööks võib selle laadist sõltuvalt ette näha kindla aja ja töös osalejate arvu.

Vabatahtlikud osalevad ka tugiisikuteenuse osutamises.

Nõuded vabatahtlikule

  • Vähemalt 18 aastat vana
  • Vähemalt keskharidusega (vangla võib jätta selle nõude arvestamata)
  • Ei ole kriminaalkorras karistatud (vangla võib jätta selle nõude arvestamata)

Usulist tegevust korraldav vabatahtlik peab olema kiriku või koguduse liige ning tal peab olema kiriku või koguduse soovitus ja vanglate peakaplani nõusolek tööks vanglas.

Inimene, kes soovib saada vanglas tegutsevaks vabatahtlikuks, peab:

  • teatama oma soovist tegutseda sobiva vangla sotsiaalosakonnale või Eesti kirikute nõukogule (või oma kiriku, koguduse juhile);
  • esitama avalduse, passi koopia ja haridust tõendava dokumendi;
  • läbima vangla poolt läbiviidava väljaõppe, milles käsitletakse vangla sisekorda ning vabatahtliku õigusi ja kohustusi;
  • usulist tööd teostav vabatahtlik peab esitama vanglate peakaplanile kiriku või koguduse soovituse, mis sisaldab ka vabatahtlikuks kandideeriva isiku iseloomustust.

Vabatahtlikukandidaadi esitatud dokumentide ja vestluse põhjal vangla esindajaga otsustab vangla, kas kandidaat on sobilik vanglas vabatahtlikuna töötama.

Täpsem info:

Viimati uuendatud: 16.12.2023