Süüdimõistetutele kohaldatud elektroonilise valvega kaasneb käitumiskontroll ja sellega seotud kohustused ja piirangud. Vahistatule kohaldatud käitumiskontrolli peamine eesmärk on ennetada vahistatu kriminaalmenetluses hoidumist.
Elektroonilise valve all olevale kriminaalhooldusalusele koostavad ametnikud liikumisgraafikuid, kontrollivad nõuetest kinnipidamist ning juhendavad valvealuseid.
Elektrooniline valve võib kesta 1–12 kuud, määratud tähtaega saab kohus rikkumiste korral kriminaalhooldaja ettepanekul pikendada.
Lähenemiskeeluga kohaldatud elektroonilise valve eesmärk on toetada lähenemiskeeluga kaitstava inimese turvalisust.
Elektroonilist järelevalvet on kahte liiki: lokaalne koduvalveseade ja GPS seade.
Lokaalse jälgimise puhul paigaldatakse hooldusalusele koju koduvalveseade ning tema jala ümber kinnitatakse jalavõru. Valvealusele määratakse lubatud liikumisraadius ja talle koostatakse ajakava. Kui hooldusalune väljub koduvalveseadme levialast selleks mittelubatud ajal, annab seade häiret. Häireteated tulevad ka näiteks koduvalveseadme liigutamise korral, jalavõru eemaldamisel, seadme vooluvõrgust lahtiühendamisel jms.
GPS seadme puhul kehtib eelpoolmainitu selle erisusega, et seade on kinnitatud hooldusaluse jala külge ning tema liikumist ja ajakavast kinnipidamist on võimalik pidevalt jälgida.
Kriminaalhoolduse ajal on kriminaalhooldusalune kohustatud järgima kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Rikkumise korral reageerib kriminaalhooldusametnik rikkumisele hoiatuse koostamisega või kohtule erakorralise ettekande esitamisega.
Elektroonillist valvet saab määrata isiku enda nõusolekul järgmistel juhtudel:
- Ennetähtaegsel vabanemisel vanglast
- Lisakohustusena süüdimõistmise korral või kriminaalhoolduse jooksul
- Vahistamise asendamisel elektroonilise järelevalvega
- Lühiajalise vangistuse asendamisel
Lisainfo on leitav justiitsministri 22. veebruari 2007. aasta määrusest nr 15 "Elektroonilise valve järelevalve ja täitmise kord".
Viimati uuendatud: 16.12.2023