"Hästi toimiv vangla tähendab hõivatud kinnipeetavat ja komplekteeritud ning motiveeritud töötajaskonda. Meie inimesed on meie alusvara!“'
Hannes Liivak
Tallinna vangla direktor
Ajaloost
Tallinna vangla sai alguse aastal 1919, kui Patarei merekindlus muudeti vanglaks. Kuna hiljem Keskvanglaks nimetatud kinnipidamiskoht oli 2000. aastateks muutunud kasutuskõlbmatuks, asuti 2003. aastal ümber Magasini tänaval asuvasse vanglasse (mis oli rajatud aastatel 1944–1949 tegutsenud sõjavangilaagri territooriumile). 1990. aastail ehitati kaks uut kambervangla hoonet ja moodustati kaks eelvangistusosakonda, milles viibivad peamiselt eeluurimise all olevad isikud.
2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla.
Kuni 2005. aasta maini oli Maardus noortevangla.
2005. aasta juulist kuni 2010. aastani tegutses Maardus Vana-Narva mnt 17 asuvas endises vanglahoones vanglate haigla, mis osutas statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust kõikide vanglate vangidele. Alates 2011. aasta veebruarist asub samal territooriumil Tallinna vangla Maardu üksus, mille põhiülesanne oli kuni 2014 veebraurini korraldada kuni üheaastase karistusajaga ning ravil või uuringutel viibivate vangide järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Alates 2014. aastast on Maardu üksuses avavangla ja endiselt ka tuberkuloosiosakond.
2008. aasta 1. juunil liideti Tallinna vanglaga Harju maakohtu ja Pärnu maakohtu kriminaalhooldusosakond. Harju ja Pärnu kriminaalhooldusosakonna talitused ja vastuvõtupunktid asuvad üle Eesti.
Alates 1. juunist 2016, pärast Harku ja Murru vangla liitmist Tallinna vanglaga, paiknevad Tallinna vanglas ka naisvangid, kelle tarbeks on ümber kohandatud eraldi hoone – viies üksus.
Harku ja Murru vangla
1. juunil 2016 liideti Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga ning lõpetati Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine.
Naisvangid paigutati Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meeskinnipeetavad Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse.
Harku kinnipidamisasutuse alguseks võib pidada 1926. aastat, kui sinna otsustati rajada sunnitöövangla.
1920.–1930. aastatel oli Harkus eri aegadel täiskasvanute vangla, alaealiste kurjategijate parandusmaja ning tööpõlgurite ja joodikute töölaager.
1. jaanuaril 1938 asutati Murru vangimaja kivitööstusena, kus oli võimalik tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut.
1965. aastal muudeti Harku vangla naistevanglaks.
1. jaanuaril 2001 liideti Murru vanglaga Rummu vangla.
1. veebruaril 2001 asutati Rummu avavangla.
1. detsembril 2007 liideti Murru vanglaga Ämari vangla.
1. aprillil 2004 liideti Rummu avavangla Murru vanglaga.
15. jaanuaril 2011 liideti Harku vangla Murru vanglaga.
31. detsembril 2012 suleti Harku ja Murru vangla Murru territoorium.
1. aprillil 2014 suleti Harku ja Murru vangla avavangla.
Alates 2010. aasta algusest paigutati Harkusse ka eakamad meesvangid.
2018. aasta lõpus valmis Rae vallas Soodevahe külas Tallinna vangla uus hoonekompleks.
Tallinna vangla isikuandmete töötlemise poliitika
Vastutav töötleja
Veebilehe vastutav töötleja on Tallinna vangla. Meie kontaktandmed on:
Aadress: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa
Telefon: 612 7539
E-post: talv.info@just.ee
Veebileht: http://www.vangla.ee/et/asutused/tallinna-vangla
Volitatud töötleja
Veebilehe infotehnoloogiat haldab registrite ja infosüsteemide keskus, mille kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Lõkke 4, 19081, Tallinn
Telefon: (+372) 683 7551
Faks: (+372) 646 0165
E-post: rik@just.ee
Veebileht: www.rik.ee
Siin leheküljel leiate ülevaate, millised andmed saavad teatavaks vastutavale ja volitatud töötlejale ning kolmandatele isikutele:
- kui külastate meie veebilehte;
- esitate meile küsimuse, selgitustaotluse, märgukirja, kaebuse või teabenõude;
- kui edastate kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule kirja või paki või kui kinnipeetav, arestialune või vahistatu edastab teile kirja või suhtleb teiega telefoni teel;
- kui soovite lühiajalist kokkusaamist kinnipeetava või vahistatuga või pikaajalist kokkusaamist kinnipeetavaga;
- kui edastate kinnipeetavale raha;
- kui kandideerite meile tööle;
mis eesmärkidel kogutud andmeid kasutatakse; kui kaua neid säilitatakse ning millised on Teie õigused andmete töötlemise asjus.
Need põhimõtted ei kehti juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete töötlemisel (v.a. kinnipeetavaga suhtlemises, kokkusaamistes ja raha edastamises) ega hõlma isikuandmete töötlemist veebilehtedel, millele meie veebilehel viidatakse (välislingid).
1 Milliseid andmeid kogutakse?
1.1 Veebilehe külastamine
Kui Te üksnes külastate veebilehte, piirduvad Teie kohta kogutavad ja säilitatavad andmed
- Teie kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadressiga (IP-aadressiga),
- Teie kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nime ja aadressiga,
- külastamise ajaga (kellaaeg, kuupäev, aasta).
IP-aadresse ei seostata isikut tuvastava teabega ning neid avaldatakse üksnes isikustamata kujul. Kogutakse ja säilitatakse andmeid selle kohta, millist veebilehe osa külastate ja kui kaua seal peatute. Neid andmeid kasutatakse külastusstatistika koostamiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja muuta see külastajasõbralikumaks.
1.2 Selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, kaebuse või vaide esitamisel.
Peate arvestama, et riigiasutuse tegevus on avalik ning mõnel juhul võivad Teie isikuandmed – eelkõige Teie nimi ja pöördumise fakt (teatud juhtudel ka selle sisu) – saada teatavaks kolmandatele isikutele või võidakse Teie nimi ja pöördumise fakt avalikustada meie dokumendiregistris. Dokumendiregistrisse kantakse avaliku teabe seaduse kohaselt saabunud ja väljastatud dokumentide kohta vähemalt: andmed saatja või vastuvõtja kohta, kuupäev, väljastamise või vastuvõtmise viis, dokumendi liik ning juurdepääsupiirangud. Tallinna Vangla dokumendi registri avalikus vaates on eraisikute nimed märgitud initsiaalidega.
Kirjavahetusel eraisikuga kehtib üldine juurdepääsupiirang: kui keegi tahab Teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab selleks teabenõude, siis hindame, kas Teie pöördumise (ja ka vastuse) osaline või täielik väljastamine kahjustab oluliselt Teie eraelu puutumatust või sisaldab Teie pöördumine ja vastus sellele muud juurdepääsupiiranguga teavet. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud avaliku teabe seaduse §-s 35. Teie isiklikke kontaktandmeid – näiteks e-posti aadress, telefoninumber või elukoha aadress – ei väljastata (v.a juhul, kui esindate juriidilist isikut või asutust).
Teie pöördumises sisalduvaid isikuandmeid kasutatakse Teile vastamiseks. Kui sellega seoses tuleb esitada järelepärimisi teistele isikutele või asutustele, ei avaldata neile rohkem Teie isikuandmeid kui vastuse koostamiseks vaja.
Teiega peetud kirjavahetust kasutatakse ka asutuse töö kvaliteedi hindamiseks ja statistika koostamiseks (seda võib teha ka volitatud töötleja). Selline statistika ja kokkuvõtted avaldatakse ilma nimedeta.
1.3 Suhtlus kinnipeetava, arestialuse või vahistatuga
Kui edastate kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule kirja või paki, siis on meil õigus registreerida teie ees- ja perekonnanimi, aadress ja kirja või paki saatmise aeg.
Kui kinnipeetav, arestialune või vahistatu suhtleb teiega telefoni teel, siis on meil õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav, arestialune või vahistatu helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.
Kui kinnipeetav, arestialune või vahistatu edastab teile kirja, siis toimub andmete registreerimine vastavalt Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 3 ja lg 4-le.
1.4 Kokkusaamised
Kui soovite lühiajalist kokkusaamist kinnipeetava või vahistatuga või pikaajalist kokkusaamist kinnipeetavaga, siis tuleb täita taotlus alljärgnevaid juhendeid jälgides.
Andmed kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete, kontaktide, kirjavahetuse ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta kanname volitatud töötlejana vangistusseaduse § 53 lõige 1 punkti 10 kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse, kus neid töödeldakse järgmistel eesmärkidel:
- kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda;
- anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;
- pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibivate isikute üle;
- töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasas olevate tehnikavahendite andmeid vanglasse sisenemise lubamise otsustamiseks ning vangla julgeoleku ja korra tagamiseks;
- võimaldada vanglateenistusel ja arestimajal oma ülesandeid täites töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt;
- võimaldada dokumentide elektroonilist koostamist, säilitamist ning teabe ja dokumentide edastamist ja saamist, sealhulgas andmevahetust teiste andmekogudega;
- tagada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks teabe süstematiseeritud kogumine;
- võimaldada järelevalve teostamine vanglate ja arestimajade üle;
- koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks;
- koondada teavet jälitusmenetluse ja sellega seotud isikute kohta.
Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu vastutav töötleja on justiitsministeerium, mille kontaktandmed on:
Justiitsministeerium
Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn
Telefon: (+372) 6 208 100
Faks: (+372) 6 208 109
E-post: info@just.ee
Veebileht: www.just.ee
1.5 Raha edastamine
Kui soovite saata kinnipeetavale raha, tuleb see üle kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele pangas. Maksekorraldusse tuleb märkida selgituseks kindlasti kinni peetava isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaasta.
Andmed ülekande osaliste kohta (ülekande teinud isiku nimi; kontonumber; viitenumber; selgitus) kanname volitatud töötlejana vangistusseaduse § 441 lg 1 kohaselt kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi, mis on vangistuses ja eelvangistuses viibivate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärgiks on:
- tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest summadest;
- pidada arvestust kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete täitmise üle;
- tagada kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine;
- võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi vastutavaks töötlejaks on justiitsministeerium, mille kontaktandmed on:
Justiitsministeerium
Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn
Telefon: (+372) 6 208 100
Faks: (+372) 6 208 109
E-post: info@just.ee
Veebileht: www.just.ee
1.6 Kandideerimine töö- või ametikohale.
Kandideerimisega seotud dokumente dokumendiregistris ei registreerita. Juurdepääs kandideerija dokumentidele võimaldatakse ainult ametnikele ja isikutele, kes on seotud konkursi otsustusprotsessiga. Teiste kandidaatide andmeid ei avaldata. Valituks mitte osutunud kandideerijate dokumente säilitatakse viis aastat.
2 Kui kaua kogutud andmeid säilitatakse?
Punktis 1.1 nimetatud andmeid säilitatakse tähtajatult.
Punktis 1.2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat alates pöördumise registreerimisest. Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse ja dokumendid hävitatakse.
Punktis 1.3 ja 1.4 nimetatud andmeid säilitatakse sama kaua, kui säilitatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse kinnipeetava, vahistatu, arestialuse ja kriminaalhooldusaluse kohta kogutud andmeid.
Punktis 1.5 nimetatud andmeid säilitatakse seitse aastat kinnipeetava vabanemisest või surmast arvates. Säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse.
Punktis 1.6 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat, seejärel andmed kustutatakse.
3 Kellele võib teie andmeid edastada?
Punktides 1.1, 1.2 nimetatud andmeid võib lisaks punktides 1.1, 1.2 nimetatud juhtudele, edastada üksnes kolmandale isikule, kellel on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks kohus või kohtueelne menetleja) ja põhjendatud vajadus.
Punktis 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud andmetele on juurdepääs andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ametnikel nende teenistusülesannetega määratud ulatuses ja viisil. Kolmandatele isikutele edastatakse punktis 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud andmeid üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. Andmeid võib edastada ka teise riigi seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga. Andmekogu vastutav töötleja võib õigusaktis sätestatud juhul väljastada vangiregistri andmeid statistilisel eesmärgil kasutamiseks. Andmed väljastatakse kujul, mis ei võimalda isikuid identifitseerida.
4 Millised õigused on Teil kogutud andmete asjus?
4.1 Õigus oma andmetega tutvuda
Teil on õigus tutvuda andmetega, mida oleme Teie kohta kogunud. Võimaluse korral väljastame andmed Teile soovitud moel viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Isikuandmeid väljastades peame olema veendunud Teie isikusamasuses. Seetõttu peate taotluse omakäeliselt või digitaalselt allkirjastama. Andmete väljastamise eest paberil võime alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest (kui seadusega ei ole ette nähtud riigilõivu teabe väljastamise eest).
4.2 Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist
Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus.
4.3 Õigus nõuda andmete töötlemise lõpetamist
Kui Teie isikuandmete töötlemiseks, avalikustamiseks või andmetele juurdepääsu võimaldamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, võite nõuda andmete kasutamise lõpetamist või kustutamist, andmete avalikustamise või andmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus.
Loetletud õigusi tohib piirata ja Teie taotluse tohib rahuldamata jätta, kui taotluse rahuldamine võib
- kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi,
- takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist,
- raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses,
- ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.
Teil on õigus esitada meie otsuste peale vaie või pöörduda halduskohtusse.
Puhkuste ja lähetuste korraldustega on võimalik tutvuda riigitöötaja iseteenindusportaali kinnitusdokumentide avalikust registrist.
Tallinna Vangla nimel korraldab riigihankeid alates 01.07.2016 Rahandusministeeriumi haldusalas oleva Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
Riigihangete kohta saab teavet E-Riigihangete keskkonna otsingu abil.
Related documents
Viimati uuendatud: 10.04.2024