Kriminaalhooldus

Eesti kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998.

Kriminaalhooldusosakonnad jagunevad piirkondlikeks esindusteks, mis alluvad kriminaalhooldusjuhtidele. Alates 2023. aastast juhib kriminaalhooldusvaldkonda eraldi kriminaalhoolduse direktor.

«Usun, et kriminaalhoolduse suurim väärtus peitub inimeste võimes muutuda ning ametnike võimes seda muutust professionaalselt toetada. Minu eesmärk on kujundada kriminaalhooldusest ühtne, teaduspõhine ja arenev organisatsioon, kus kvaliteeti loovad ühised põhimõtted, professionaalsed inimesed ja tugev koostöökultuur.“

Kai Kunimägi
Kriminaalhoolduse direktori kohusetäitja

Eesti kriminaalhooldus on enam kui veerandsajandi jooksul kujunenud oluliseks osaks õigussüsteemist. Selle töö keskmes on usk, et inimesed on võimelised muutuma ning et turvalisem ühiskond sünnib siis, kui suudame ennetada uusi õigusrikkumisi, mitte üksnes neile reageerida.

Kriminaalhoolduse eesmärk on aidata kaasa turvalisema ühiskonna kujunemisele, toetades õigusrikkumise toime pannud inimeste liikumist õiguskuulekale eluteele. Selle saavutamiseks ühendab kriminaalhooldus tasakaalustatult järelevalve, riskide maandamise ja muutusi toetavad tegevused, lähtudes iga inimese riskidest, vajadustest ja tugevustest. Kriminaalhooldusametniku roll on hinnata õigusrikkumise riske, toetada vastutuse võtmist ning kujundada koos hooldusalusega tegevused, mis aitavad saavutada püsivaid ja positiivseid muutusi.

Viimati uuendatud: 11.06.2026