Kriminaalhooldus

Eesti kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998.

Kriminaalhooldusosakonnad jagunevad piirkondlikeks esindusteks, mis alluvad kriminaalhooldusjuhtidele. Alates 1. jaanuaris 2023 juhib kriminaalhooldusvaldkonda eraldi kriminaalhoolduse direktor.

«Olen kriminaalhoolduse osas kirglik ning usun, et meil võimalik Eestis mõlema osas saavutada nii palju edu, et meie juurde tuldaks õppima üle maailma. Organisatsiooni vaates on minu rõhk suurema ühtsuse loomisel ja parimatest praktikatest õppimise toetamisel. Seda üle Eesti kriminaalhooldusosakondade vahel ning loomulikult panustada pühendunud juhtide tiimi loomisse.“

Jako Salla
Kriminaalhoolduse direktor

Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, kasutades vangistuse alternatiive. Selline eesmärk tugineb eeldusele, et kuriteo sooritanud inimese võib jätta vabadusse, kui lisaks järelevalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest: järelevalvest ja taasühiskonnastavatest tegevustest. Need meetmed aitavad vähendada korduvkuritegevust ja sedakaudu suurendada ühiskonna turvalisust.

Kriminaalhooldusametniku töö on selgitada välja uue kuriteo toimepanemise riskid ning koos hooldusalusega kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitavad vältida uue kuriteo toimepanemist ning soodustavad süüdimõistetu iseseisvat ja seaduskuulekat toimetulekut.

Viimati uuendatud: 25.07.2024