Kriminaalhooldus

Eesti kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998.
Kriminaalhooldusosakonnad jagunevad piirkondlikeks esindusteks, mis alates 1. jaanuarist 2023 alluvad kriminaalhooldusjuhtidele.

Kriminaalhooldustöö koosneb kahest poolest:

• järelevalvest ja
• taasühiskonnastavatest tegevustest.

Need meetmed aitavad vähendada korduvkuritegevust ja sedakaudu suurendada ühiskonna turvalisust.

Kriminaalhooldusametniku töö on selgitada välja uue kuriteo toimepanemise riskid ning koos hooldusalusega kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitavad vältida uue kuriteo toimepanemist ning soodustavad süüdimõistetu iseseisvat ja seaduskuulekat toimetulekut.

• Eestis on
  kriminaalhoolduse all igapäevaselt natukene üle 3000 õigusrikkuja.

Kriminaalhooldusalune

Kriminaalhooldusalune on süüdimõistetu, kelle kohus on määranud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kriminaalhooldusalune on:

• süüdimõistetu, kelle vangistus on (osaliselt) asendatud kriminaalhooldusega;
• isik, kes on enne tähtaega vangistusest vabastatud;
• isik, kelle vangistus või arest on asendatud üldkasuliku tööga;
• isik, kelle vangistus on asendatud sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksraviga;
• isik, kes teeb üldkasulikku tööd kriminaalmenetluse lõpetamiseks;
• alaealine või noor täiskasvanu, kes on kohtuotsuse alusel karistusest vabastatud ja määratud kriminaalhooldusele tema käitumise mõjutamiseks;
• isik, kes on pärast vangistuse ärakandmist määratud karistusjärgsele käitumiskontrollile;
• isik, kelle lühiajaline vangistus on asendatud elektroonilise valvega;
• isik, kelle vahistamine on asendatud elektroonilise valvega;
• isik, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu.
• kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on kohus või prokuratuur tellinud kohtueelse ettekande.