Karistusseadustiku kohaselt peab kriminaalhooldusalune täitma järgmisi nõudeid:
- elama kohtu määratud alalises elukohas;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult loa lahkuda elukohast Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- taotlema kriminaalhooldusametnikult luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult loa lahkuda Eesti territooriumilt ja viibida väljaspool Eesti territooriumi.
Kohus võib isikule katseajaks määrata lisakohustusi:
- heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks
- mitte tarvitama alkoholi
- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid
- mitte omama, kandma ja kasutama relva
- otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks
- alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud
- täitma ülalpidamiskohustust
- mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega
- osalema sotsiaalprogrammis
- alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud
Kui hooldusalune rikub katseajanõudeid, teeb kriminaalhooldaja hoiatuse või koostab erakorralise ettekande kohtule. Kohus otsustab katseaja tingimuste muutmise või muutmata jätmise. Kohus võib pöörata karistuse täitmisele, pikendada katseaega või määrata täiendavaid kohustusi.
Kui kriminaalhooldusalune võtab silmnähtavat vastutust oma teo eest, teeb kriminaalhooldajaga koostööd kriminaalhoolduse eesmärkide täitmise nimel ning täidab talle määratud nõudeid ja kohustusi, võib kriminaalhooldaja pöörduda kohtusse käitumiskontrolli tingimuste leevendamiseks või varasemaks lõpetamiseks. Viimasel juhul jätkub süüdimõistetu katseajal ning sellega seoses ka uute kuritegude toimepanemise keeld.
Viimati uuendatud: 04.12.2023