Märgukiri
Kui teete ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annate teavet, siis on teie pöördumine märgukiri.
Näiteks on märgukiri vangi pöördumine, milles ta juhib tähelepanu vanglaametniku tegevusele või oludele vanglas. Samuti on märgukiri pöördumine, milles juhitakse tähelepanu näiteks vangla külastamise jooksul aset leidnud juhtumile.
Vangla, kriminaalhooldusosakond või justiitsministeerium kontrollib märgukirjas toodud asjaolusid ning annab õiguslikult põhjendatud ja kontrollitud asjaoludel põhineva vastuse.
Selgitustaotlus
Kui te aga soovite saada teavet, mis nõuab vastajalt põhjalikku analüüsi või lisainfo kogumist, siis on teie pöördumine selgitustaotlus.
Selgitustaotlus on ka pöördumine, milles soovitakse saada selgitusi justiitsministeeriumis välja töötatud õigusaktide või eelnõude kohta või vangla tegevuse või konkreetse toimingu kohta.
Nii märgukirjale kui ka selgitustaotlusele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul.
Taotlus
Taotlus on vabas vormis esitatud avaldus. Näiteks saab kinnipeetav taotleda vangla direktorilt luba elektriseadme kasutamiseks, lühiajaliseks väljasõiduks või pikaajaliseks kokkusaamiseks.
Taotlus on ka pöördumine, milles soovitakse mõne toimingu sooritamist.
Taotlus kas lahendatakse ja isik saab kas positiivse või negatiivse vastuse.Taotlus võidakse ka tagastada ja jätta läbi vaatamata seaduses toodud aluste esinemisel. Näiteks ei saa kinnipeetav ja tema lähedased taotleda kinnipeetava ümberpaigutamist, kuna seadus ei ole sellist õigust sätestanud.
Kuidas saab kinnipeetav oma õigusi kaitsta?
Kinnipeetav saab oma õigusi kaitsta eelkõige vaidemenetluses. Vaidemenetluse läbimine on halduskohtusse pöördumise eeldus.
Vaide saab esitada kinnipeetav, kes leiab, et vangla on oma tegevusega või haldusaktiga rikkunud tema õigusi. Vaide saab esitada vaid oma õiguste kaitseks.
Näiteks saab kinnipeetav vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, pikaajalise kokkusaamise ja televiisori kambrisse lubamise keeldu. Samuti saab vaidlustada vangla toiminguid.
See, kellele vaie esitada, sõltub sellest, kas otsuse tegi või toimingu sooritas vangla direktor või temast madalama ametiastme ametnik. Esimesel juhul esitab kinnipeetav vaide justiitsministeeriumile, teisel juhul vangla direktorile.
Justiitsministeeriumile esitatakse vaie vangla kaudu. Vangla edastab vangla direktori otsuse või toimingu peale esitatud vaide koos vajalike dokumentidega ja oma seisukohtadega justiitsministeeriumile.
Vaidemenetlus lõppeb justiitsministeeriumi või vangla direktori vaideotsusega. Vaideotsuse täitmine on vanglale kohustuslik. Vaide lahendamiseks on ette nähtud 30 kalendripäeva.
Alles pärast vaidemenetluse läbimist tekib kinnipeetaval õigus pöörduda samas asjas halduskohtusse.
Kaaludes märgukirja või vaide esitamist, tuleb esmalt endale selgeks teha, kas soovitakse midagi vaidlustada. Seejärel veenduda, kas seadus lubab seda vaidlustada. Kui vaide esitamine on võimalik ja see on parim viis isiku õiguste kaitseks, siis tasub eelistada vaiet. Kui aga soovitakse lihtsalt juhtida tähelepanu probleemile ning saada seletusi ja vastuseid, tasub eelistada märgukirja või selgitustaotlust.
Kahju hüvitamine
Kui vang leiab, et vangla on talle tekitanud kahju ja soovib selle hüvitamist, siis tuleb kõigepealt pöörduda taotlusega vangla poole. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata või tagastab selle või ei vaata õigel ajal läbi, võib vang pöörduda halduskohtusse.
Vangla otsustab kahe kuu jooksul, kas kahju hüvitamise taotlus rahuldada. Justiitsministeerium selliste kaebustega ei tegele.
Kas pöörduda vangla või Justiitsministeeriumi poole?
Eelkõige peaks kinnipeetav ja tema lähedased pöörduma vangla tegevuse kohta selgituste saamiseks vangla poole. Vangla saab kõige kiiremini anda oma käitumisele asjakohase selgituse ja reageerida võimalikule probleemile.
Samuti tuleb kinnipeetaval oma olmeprobleemide, tervisemurede või muude igapäeva eluolu puudutavate küsimustega pöörduda kõigepealt vangla poole.
Kui kinnipeetav soovib selgitusi vangistusalastest õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, siis tuleb tal oma küsimustega pöörduda vangla poole. Näiteks kinnipeetava küsimustele, kui palju peab ta televiisori kasutamise eest tasuma või millal tuleb esitada pikaajalise kokkusaamise taotlus, annab vastused vangla.
Kui vastus ei ole piisav või arusaadav, võib taas pöörduda vastuse andnud vangla poole. Vangla tegevuse õiguspärasuses kahtlemise korral võib pöörduda ka märgukirjaga justiitsministeeriumi poole, lisades sellele kindlasti vangla vastuse.
Tasub meeles pidada, et vangla otsuste õiguspärasust kontrollitakse siiski vaid vaidemenetlusega – ainult sellega saab vaide esitaja teda puudutava õigusliku lahendi.
Märgukirja lahendamisel kontrollib justiitsministeerium küll kõiki asjaolusid, kuid vastus sellele ei anna kinnipeetavale õigust vaidlusega kohtusse pöörduda (kui märgukirja lahendamisel ilmnevad puudujäägid vangla tegevuses, siis loomulikult juhitakse neile vangla tähelepanu ning antakse suunised õiguspäraseks käitumiseks).
Viimati uuendatud: 16.12.2023