Teave kannatanule

KRIMINAALHOOLDUSALUSED ON

1. karistusest tingimisi vabastatud, kes on allutatud käitumiskontrollile;

2. vanglast enne tähtaega vabastatud;

3. üldkasuliku töö tegijad;

4. elektroonilisele järelevalvele allutatud;

5. alaealised, kes on allutatud käitumiskontrollile;

6. sõltuvusravile allutatud, kelle kriminaalmenetlus on lõpetatud.

KANNATANUL ON ÕIGUS

1. anda kriminaalhooldajale infot hooldusaluse käitumise kohta, et ta saaks:

• vähendada hooldusalusega seotud riske,
• hinnata, kuidas hooldusalune on oma kohustusi täitnud,
• aidata hooldusalusel järgida õiguskuulekat eluviisi.

2. saada kriminaalhooldajalt nõuandeid.

Info edastamine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne.

KUI KRIMINAALHOOLDUSALUNE EI TÄIDA VÕI RIKUB NÕUDEID, SIIS

1. vestleb kriminaalhooldaja temaga viivitamatult;

2. vajaduse korral muudetakse tema registreerimise sagedust;

3. ta saadetakse sotsiaalprogrammi;

4. esitatakse kohtule erakorraline ettekanne.

Kohus võib kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel:

1. määrata uusi lisakohustusi;

2. pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra;

3. saata hooldusaluse vangi.

KRIMINAALHOOLDUSALUNE PEAB

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. käima kriminaalhooldusosakonnas end registreerimas;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldaja loa, kui tahab lahkuda elukohast kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldaja loa, kui tahab vahetada elu-, töö- või õppimiskohta.

Kohus võib määrata talle lisakohustusi (nt mitte tarvitada alkoholi, narkootikume) Kõigi kohustuste täitmise asjus nõustab ja nende üle valvab kriminaalhooldaja.