Toetavate sotsiaalsete suhete hoidmine, vangistuse ajal, soodustab sujuvamat kogukonda naasmist ja sealset toimetulekut. Paljudel kinnipeetavatel on ka kodus lapsed, kelle heaolu ja suhte hoidmist soodustab kohtumine karistust kandva vanemaga väljaspool vanglat.
Selleks, et lühiajalisele väljasõidule minna on seadusega määratud kindel kord.
Väljasõitu on võimalik taotleda nii avavangla kui ka kinnise vangla kinnipeetaval.
Lühiajalise väljasõidu taotluse võib esitada kinnises vanglas kinnipeetav, kes on talle määratud karistusest ära kandnud vähemalt aasta (see nõue ei kehti avavanglas viibiva kinnipeetava kohta). Kinnipeetav, kes kannab karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, peab olema tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.
Lühiajalist väljasõitu ei ole võimalik taotleda kinnises vanglas eluaegset vangistust kandval kinnipeetaval ja põgenemiskalduvustega kinnipeetaval.
Kui kinnipeetav soovib minna väljasõidule, tuleb tal esitada taotlus üksuse juhile, kes otsustab väljasõidule lubamise ühe kuu jooksul. Üksuse juhil on õigus keelduda kinnipeetavat väljasõidule lubamast.
Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vangla anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul.
Koos väljasõidutaotlusega esitab kinnipeetav ka väljasõiduplaani, kuhu märgib selle, mida ta kavatseb väljasõidu ajal teha ning kuidas on tema tegevused seotud vanglast vabanemise ettevalmistamisega.
Erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu korral ei pea väljasõiduplaani koostama.
Pärast naasmist vaadatakse plaan koos inspektori-kontaktisikuga läbi ning hinnatakse väljasõidu tulemusi.
Väljasõidutunnistus on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendavaks dokumendiks.
Väljasõidult peab naasma õigel ajal ja kainena. Kui kinnipeetav ei jõua temast mitteoleneval mõjuval põhjusel (nt haigus) kokkulepitud ajaks tagasi vanglasse, peab ta sellest viivitamatult teatama vangla korrapidajale ja hiljem esitama hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.
Lühiajalise väljasõidu kõik kulud tasub kinnipeetav. Vanglast eemal viibitud aeg arvestatakse karistuse aja hulka.
Lühiajalist väljasõitu reguleerivad vangistusseaduse § 32 ja § 32 1 ning vangla sisekorraeeskirja §-d 78-89. Mõlemad õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teatajas.
Viimati uuendatud: 06.03.2024