Lapse mure ja ängistus jäävad tihti vanema murede varju. Laps võib jääda või teda võidakse jätta n-ö oma õnne sepaks. Laps võib isegi olla sunnitud võtma vastutuse pere igapäevaelu korraldamisel. Keeruline olukord kodus võib väljenduda koolis keskendumisraskusena, käitumis- või muude probleemide ja häiretena.
Vanemate vangistus puudutab erinevatel viisidel ja eri olukordades olevaid lapsi. Vanglasse võib sattuda isa, ema, kasuisa või -ema või mõni muu lähedane täiskasvanu. Vanema vanglasse minek võib olla perele ootamatu. Vanglas viibimise aeg võib olla lühike või aastatepikkune. Pealegi võib eeluurimisvangistuse ajal olla olukord vägagi ebaselge ja vanglas viibimise aja kohta ei ole täpset infot.
Materjalide koostamisel on kasutatud Soome Kriminaalihuollon tukisäätiö ja Terveyden ja hyvinvoinnin laitos (KRITS) materjale. Materjalid on valitud ja kohandatud koostöös MTÜ-ga Lastekaitse Liit.
Vangistus lapse seisukohast
Vanema vangistus võib põhjustada lapsele erinevaid tundeid, sh nii häbi, hirmu kui ka kurbust. Last võidakse kiusata lasteaias, koolis või ta võib karta kiusamist, kui teised lapsest saavad asjast teada. Lapsele võib ka tunduda, et ta on ainus, kelle vanem on vanglas.
Kogemusnõustamisel on lapsele suur tähendus, samuti selle, kui lapsega töötavatel täiskasvanutel on oskusi tulla toime ka oma tunnetega taolises situatsioonis. Lapsel peab olema võimalus arutada olukorra üle neutraalselt ja turvaliselt oma tundeid, hirme ja mõtteid väljendades.
Vanema või lähedase vangistus võib olla põhjuseks, et laps tunneb:
MURET lisaks vanglas olevale vanemale ka kodus oleva vanema pärast;
HÄBI vanema kuriteo ja vangistuse pärast. Laps kardab, mida sõbrad ütlevad, kui sellest kuulevad;
VIHA vanema suhtes, kuna see on teinud paha ja tekitanud perele probleeme. Laps võib olla ka vihane ametiisikute peale, kes on tema lähedase ära viinud;
HÄMMELDUST selle üle, miks vanem on teinud paha ja mis juhtub järgmiseks;
HIRMU, sest laps ei pruugi julgeda küsida või rääkida vanema kuriteost. Tal ei pruugi olla piisavalt teadmisi selle teema arutamiseks. Samuti võib laps karta, et ka temaga juhtub midagi halba;
KERGENDUST, kui vanem läheb vanglasse, näiteks juhul kui kodus on olnud rahutu olukord, probleeme alkoholi ja/või narkootikumidega või vägivaldsust;
SÜÜD vanema kuriteo pärast. Laps võib arvata, et tema käitumine on põhjuseks, miks vanem sooritas kuriteo;
ÄNGISTUST, kui laps ei julge või tal on keelatud asjast rääkida teiste inimestega;
IGATSUST, sest vanem on kodust ära;
ENESEHINNANGU LANGUST.
Kuidas kool saab last aidata?
Kui õpilane ja tema vanem või hooldaja räägivad koolis pereliikme vangistusest, siis saab last või noort toetada ja aidata:
- pakkudes lapsele võimalust rääkida kogemustest ja tunnetest usaldusväärse täiskasvanuga (nt kooli sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog või kooliõde);
- kuulates ja julgustades last rääkima oma muredest ja tunnetest;
- aidates lapsel tunda ennast aktsepteerituna ja turvaliselt. Ei ole lapse süü, kui tema vanem on sooritanud kuriteo;
- organiseerides lapsele õppimiseks tuge, kui ta ei suuda keskenduda kooliskäimisele;
- jagades infot väliste toetusvõimaluste kohta, kust õpilane ja tema vanem võivad vajadusel saada abi, näiteks kohaliku omavalituse sotsiaalosakond (sh lastekaitsetöötaja), mittetulundusühingud ja toetavad veebilehed;
- võttes ühendust lastekaitsetöötajatega, kui probleemid suurenevad. Alati ei ole ka selge, mis on lapse huvides. Nõu võib küsida lastekaitsetöötajalt või vanema vangla sotsiaaltöötajalt.
Vaevalt et keegi tahab, et last karistatakse tema vanema sooritatud kuritegude eest. Siiski seda juhtub – iga päev.
Viimati uuendatud: 08.12.2023