Soovime tunda end oma kodus oma lähedastega turvaliselt. Mis aitaks seda tagada?
Keskendun praeguses loos peamiselt seksuaalkurjategijatele. Mõnelgi juhul on teod olnud väga ohtlikud ja raskete tagajärgedega. Sellised teod tulebki pikkade karistuste näol hukka mõista. Selliseid tegusid me oma kogukonnas, oma inimeste hulgas ei aktsepteeri ja me ütleme seda välja. Edasi aga tehakse nende inimeste ja nende probleemidega pikkade aastate vältel tööd ning ennetähtaegselt vabadusse kriminaalhooldusele pääseb inimene, kelle puhul saab kohus eeldada vabaduses toimetulekut. Iga võimaliku ennetähtaegse vabanemisega kaasneb alati põhjalik eeltöö ja riskide kaalumine enne otsuse tegemist. Spetsialistid hindavad seksuaalkurjategijate riske regulaarselt mitmete riskihindamise meetmetega nii vangistuses kui vangistuse järgselt kriminaalhoolduses. Tänases ühiskonnas me juba teame, et turvalisem vangistusest vabanemine on alati järk-järguline karistuse leevenemine ning võiks alati lõppeda kriminaalhooldusega, mõningatel juhtudel ka eluaegse vangistuse puhul. Tähtaegselt vabanedes võib inimene riigi jaoks kaduda – me ei tea, kuidas ta hakkama saab, milliseid tegusid teeb, kus elab ja kellega suhtleb ning ka temal ei ole kedagi, kellelt tuge saada. Seda olulisemaks muutub kriminaalhoolduse osakaal, kvaliteet ning kriminaalhooldajate ekspertsus.
Meil kõigil on kandev roll turvalise kogukonna hoidmisel.
Vangistusest ennetähtaegne vabanemine ei tähenda karistusest pääsemist, vaid karistuse jätkumist kriminaalhooldusel. Peale vanglast kriminaalhooldaja järelevalve alla liikumist käib inimene regulaarselt kriminaalhooldaja juures vestlustel, osaleb sotsiaalprogrammides, nõustamistel, teda külastatakse tema kodus, ollakse kursis ta elukoha ja töökohaga, suheldakse lähedastega. On võimalik piirata ja kontrollida tema sõltuvusainete tarvitamist, samuti suhtlemist erinevate sihtrühmade (nt alaealistega) või ka konkreetsete inimestega. On võimalik piirata ja jälgida tema liikumist elektroonilise järelevalve seadmetega, mis võimaldavad igal ajahetkel olla kursis inimese asukohaga. Elektroonilise järelevalve all olles saab inimene loa ainult kriminaalhooldaja poolt kooskõlastatud liikumisteks. Seksuaalkäitumise teemadel on võimalik suunata õigusrikkuja pöörduma Viljandi Haiglasse, kus pakutakse psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi nii nõustamise kui ravimravi vormis.
Lisaks erinevatele piirangutele, kohustustele ja nõustamistele on olulisel kohal võrgustikutöö. Juba enne vabanemist alustab kriminaalhooldus suhtlemist võrgustikuliikmetega ning vabanemisel käivitatakse turvalise koostöö raamistik ehk TUKO – kriminaalhoolduse poolt arendamisel olev koostöö raamistik, mis sisaldab endas inimesega seotud olevate spetsialistide kokku toomist, et leida parimad viisid inimese toimetulekuks kogukonnas. Ennetähtaegselt vabanenud inimese ümber koondub ring, kuhu võivad vastavalt juhtumile kuuluda kriminaalhooldaja, piirkonnapolitseinik, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, tugiisik, vägivallast loobumise toetamise nõustaja, psühholoog, psühhiaater, Töötukassa nõustaja, kirik jne. Turvalise koostöö raamistiku abil püüame luua inimese ümber ringi, kust ta läbi ei kukuks, kus ei jääks märkamata nii tema kui kogukonna vajadused ja ka võimalikud ohud ja riskid.
Lisaks kriminaalhooldusele ja teistele ametiasutustele on oluline osa ka kogukonnal endal, et inimene saaks asuda oma tegude eest vastutust võtma. Kui kogukonnas on tööandja, kes on valmis pakkuma töökohta, aitab see kaasa sellele, et ennetähtaegselt vabanenu päevadel on sisu, tal on sissetulek ja ta saab võtta vastutust võlgnevuste tasumise näol. Kui on töökaaslasi ja naabreid, kes ütlevad halvustavate sõnade asemel kas või tere, siis ka see väike samm on tegelikult suur. See kõik annab inimesele kuuluvustunde, mis on oluline vaimse tervise toetaja ja vähendab ka oluliselt uue kuriteo riski.
Kanname maha teod, kuid mitte inimese.
Nii teaduslikult kui ka praktiliselt on tõendatud, et ühiskonda tasapisi naasmine läbi kriminaalhoolduse järelevalve ja laiema kogukondliku toe pakkumise on toimivam lahendus korduvkuritegevuse vähendamiseks ja turvalise elukeskkonna säilitamiseks. 2023. aasta seisuga ei pannud 79% kinnisest vanglast kriminaalhooldusele vabanenud karistuse kandjaist kahe aasta jooksul toime uut kuritegu. Seevastu kinnises vanglas karistuse viimase päevani ära kandnutest ja sealt otse vabanenutest panid uue kuriteo toime 41%.
Ärme küsi, kus on mahakantud inimese koht või kuidas saaks inimesi maha kanda. Kanname maha teod, kuid mitte inimese. Küsime, kuidas me saame toetada ka raskeid tegusid toime pannud inimeste naasmist kogukonda ja teha see võimalikult turvaliseks. Vanglateenistuses küsime me seda küsimust endilt igapäevaselt ning panustame maksimaalselt inimese käitumise suunamisse ja probleemide lahendamisse, et nad võtaksid vastutuse liikuda õiguskuulekale teele.
Meist üksi jääb aga väheseks. Ka inimese enda tahe ja püüdlus edaspidi paremini hakkama saada saab olema takistuste rohke kui me kogukonnana kaasa ei aita. Kui me vabanevale inimesele kõik uksed sulgeme nt elukoha ja töö vaates ja ei anna võimalustki iseseisvalt toime tulla, siis kahjustab see suure tõenäosusega vaimset tervist, viib alkoholi jt probleemideni ning võimalik ka, et uute kuritegudeni. Kaaskodanike poolset tõrjumist saame pidada ohtlikuks ja kahjulikuks praktikaks, mis esmase emotsioonina on inimlik ja mõistetav, kuid suuremas pildis ei aita kaasa ei õigusrikkuja toimetulemisele ega meie enda turvalisusele.
Kui ka Sina tunned, et Sinu sees on väljakirjutamata olulisi mõtteid, mida ühiskonnas laiemalt ja kolleegidega jagada, siis saada oma mõtted ja leiame võimaluse nende avalikustamiseks.
Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja Jaanika Heina arvamuslugu avaldati ka Pärnu Postimehes, mille leiab SIIT.